Tänavu Kevadtormita jäänud reservväelasi tagantjärele kokku ei kutsuta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

13. jalaväepataljoni lahinglaskmised Kevadtormil
13. jalaväepataljoni lahinglaskmised Kevadtormil Autor/allikas: mil.ee

Ehkki suuremat osa tänavusest Kevadtormist ilma jäänud reservväelasi eraldi kokku ei kutsuta, saavad kaitseliitlasetest reservistid oma oskused meelde tuletada. Sügisene kaitseliidu õppus Orkaan tuleb läbi aegade suurim.

Tänavusele Kevadtormile lootis kaitsevägi kutsuda 3300 reservväelast. Koroonaviirus nii suurt õppust korraldada ei lubanud. Sestap koondati Kesk-Eestisse planeeritud suurõppus Kaitseväe keskpolügoonile ja resrvistidest kaasati vaid need, kes seda ise soovisid.

"Kui keegi jäi kutsumata, võib juhtuda, et ta pääseski sellest kutsumisest, sest ega me tegelikult ei ole lükanud mitte midagi järgmisse aastasse. Järgmisel aastal on juba uued kutsumised peal," ütles kolonelleitnant Märt Plakk.

Ta selgitas, et kui kaitsevägi sooviks välja kutsuda plaanitust rohkem reservväelasi, oleks tarvis ka rohkem instruktoreid.

"Me päris nii ei saa, et ajame hästi suure inimeste hulga kokku ja siis teeme. Pluss see reservväelaste kutsumine on seotud eelarveliste vahenditega, kus me reaalselt peame nendele maksma, neid toitlustama, riidesse panema, ringi vedama. Päris hüppeliselt me [õppekogunemisi] edasi lükata ei saa."

Niisiis pole kaitseväel suuri plaanimuutusi ka eesootavaks sügiseks. Kaitseväe peamised õppused jäävadki harilikult aasta esimesse poolde, sest sügisel on põhirõhk juuli- ja oktoobrikuistel ajateenijatel.

Oodatust väiksem Kevadtorm tegi ümber ka Kaitseliidu plaanid. Suurõppusel pidi teiste resrvväelaste seas osalema tuhatkond kaitseliitlast Lääne maakaitseringkonnast. Ringkonna ülem kolonelleitnant Rasmus Lippur selgitas, et kaitseliitlaste väljaõpe kuidagi ei kannata. See, mida pidi harjutama Kevadtormi ajal, mängitakse nüüd nüüd läbi novembris – siis kui toimub Lääne ringkonna iga-aastane õppus Orkaan. Tänavune Orkaan tuleb aegade suurim.

"Siiani on jäänud osalejate arv 800-1200 vahele ja sel aastal tuleb 2000 alla. Ülesandeid on rohkem, mida me harjutame, kaasame rohkem üksusi. Pluss siis õppekogunemine, mis teeb selle numbri suuremaks," ütles Lippur.

Tema sõnul sooviti esialgu tänavusel Orkaanil harjutada koostööd tsiviilasutustega aga seda sai piisavalt tehtud juba eriolukorra ajal. Seega keskendub Orkaani uuendatud legend konventsionaalsele sõjapidamisele.

"Eesti suhtes vaenulikult meelestatud riigi väed on jõudnud Lääne maakaitseringkonna territooriumile ja meie siis peame nii oma mobiilsete kui territoriaalsete üksustega täitma meile pandud ülesandeid ehk vaenlase tagasi lööma. Suur rõhk tuleb saarte peale. Me harjutame näiteks Saaremaa tugevdamist mandri pealt. Selleks kaasame kaitseväe poolt õhuväe. Kui ilm lubab, saavad kaitseliitlased Vatla varulennuväljalt lennata Saaremaale," avas Lippur plaane.

Selle ümberkorraldusega peaks kaitseliit oma väljaõpet ähvardanud augu ära katma.

Kaitseväe väljaõpe jätkub sel ja tuleval aastal üsna tavapäraselt. Järgmise aasta õppekogunemistele soovitakse kutsuda 5111 reservväelast, ehk ligi viissada reservisti rohkem, kui plaaniti tänavu. Järgmise suurõppuse Siil korraldab kaitsevägi 2022. aastal.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: