"Konkurentsiamet on ära teinud tänuväärse töö, analüüsinud seda, mis toimub ravimiturul ravimite hinna kujunemisega. Nende riskianalüüs näitab selgelt ära selle, et turul on mõningaid probleeme, eelkõige seadusandluses," rääkis Mölder ERR-ile.

Mölderi sõnul on seadusandluse korrigeerimisel roll peamiselt parlamendil ja sotsiaalministeeriumil, kes peavad kõigi osapooltega, eelkõige hulgimüüjatega leidma mõistliku kompromissi, et seaduse põhimõte saaks rakendunud ja tulemus kajastuks ravimihindades.

Mölderi hinnangul võiks seda tööd peaks tegema ravimiamet ning kui ametil puuduvad vastavad õigused või pädevused, siis peavad ministeerium ja riigikogu otsustama, kuidas see korraldada. "Aga pole vaja teist järelevalveorganit sinna kõrvale tekitada," märkis ta.

Sotsiaalkomisjoni liikme, reformierakondlase Hele Everausi sõnul on ravimituru reguleerimisega hiljaks jäädud ning nüüd on sotsiaalministeeriumil vaja konkurentsiameti analüüs läbi vaadata ja langetada otsused selle osas, kuidas edasi minna. Tema sõnul peaksid sotsiaalministeerium ja konkurentsiamet otsustama, kes ja kuidas ravimituru üle järelevalvet teostama peaks. "Ma arvan, et siin on vaja sisulisest poolest lähtuda," märkis ta.

Everausi sõnul peab süsteem olema patsiendikeskne ja lähtuda tuleks sellest, et ravimid oleks patsiendile normaalse hinnaga.

Sotsiaaldemokraadi ja endise tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on tal hea meel, et konkurentsiamet on viimaks pannud kirja selle, mida valdkonda tundvad inimesed on aastaid teadnud.

"Põhjus siin tegelikult on selles, et riiklik regulatsioon on ebapiisav ja järelevalve selle kõige olulisemas kohas, kus ülemäärane rikastumine toimub – ehk seal, kus hulgimüüja ostab ravimeid ravimitootjalt – on puudulik ja sellest tulenevalt paberi peal tundub justkui, et asjad on kontrolli all aga seda teps mitte ei ole," rääkis Ossinovski.

Ossinovski sõnul oli ka üks apteegireformi põhilisi põhjuseid hulgimüüjate rikastumine ravimite arvelt. "Hulgimüüjad omasid samal ajal ka apteegikette ja selle kaudu saidki tootjatega läbi rääkides endale soodsamaid tingimusi. Mõnikord ka jõudu nõuda allahindlusi või üldse arutleda selle üle, kas tootja saab oma ravimiga turule tulla või mitte," rääkis ta.

"Küll aga on selge, et märkimisväärset jõudu hulgimüüjad apteegikettide üle siiski omavad frantsiisilepingute kaudu ja ka see pool on tegelikult reguleerimata, et mida frantsiisilepingud tohivad sätestada ja mida mitte. Ka konkurentsiamet oma analüüsis ütleb, et tegelikult on see pool veel täitmata," lausus Ossinovski. See tähendab, et ravimite hulgimüüja saab seada apteekide vahelisele konkurentsile takistusi, kui ei taga kõigile võrdseid tingimusi.

"Riik on selle vastu sisuliselt kaitsetu, kuna frantsiisilepingute täpsemad reeglid on paika panemata," märkis Ossinovski.

Ossinovski sõnul peab sotsiaalministeerium töötama välja vajaliku regulatsiooni, et apteegid peale apteegireformi ka reaalselt iseseisvuse saavutaks. "Ma loodan, et sotisaalministeerium vastavad regulatsioonid ka kiiremas korras välja töötab," sõnas Ossinovski. Tema hinnangul võiks järelevalvet teha kas ravimiamet või konkurentsiamet.