Koolmeister Mihkel Turmann mobiliseeriti tsaariarmeesse 1915. aastal. Pärast lühikest aega rindel olemist teenis ta soldatina 1917. aasta keskpaigani Peterburis, mis kandis siis nime Petrograd. Turmann saatis kodustele pidevalt kirju ja peale Eestisse naasmist kirjutas ta need ümber päevikuks.

"Tundub, et ta saatis kirju iga paari päeva tagant vähemasti. Neid oli väga palju ja kohapeal olid tal veel märkmikud, kus ta jooksvalt üles märkis kõiki asju," rääkis Kaljuste.

Kaljustele oli raamatu tegemisel toeks ajaloolane Ago Pajur, kelle sõnul on Mihkel Turmanni päeviku üks suur pluss see, et autor oli haritud koolmeister, kes oskas end kirjasõnas hästi väljendada ja mõtles kaasa kõigega, mida ta nägi.

"Mis annab talle võib-olla ka laiema kandepinna kui ainult Eesti huvilistele – Mihkel Turmann oli teenistuses Peterburis ja oli Peterburis ka 1917. aasta alguses veebruarirevolutsiooni päevil. Veebruarirevolutsiooni kirjeldust ühe lihtsõduri silme läbi, nii head kirjeldust, ei ole mina isiklikult mitte kunagi ega mitte kuskilt lugenud," ütles Pajur.

Pajuri sõnul pole seni Eestis esimest maailmasõda eriti palju uuritud ja tollast kirjavahetust ning päevikuid on publitseeritud vähe.