Lauluväljak tahab veerand miljonit külastuskeskuse rajamiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1599562500000 | amCalendar}}
Lauluväljakul on koroonakriisi ajal toimunud ka autokino seanss.
Lauluväljakul on koroonakriisi ajal toimunud ka autokino seanss. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna lauluväljaku külastuskeskuses saaks plaanide järgi tutvuda lauluväljaku ja laulupidude ajalooga, osaks keskusest saab ka Rahvarinde muuseum.

Koroonapandeemia ja sellega kaasnenud piirangud mõjusid karmilt lauluväljaku omatulule ning ka tulevik ei paista helge. Seetõttu soovib Tallinna lauluväljaku direktor Urmo Saareoja kultuuriminister Tõnise Lukaselt, et riik toetaks lauluväljaku tegevust ligi 200 000 euroga. Sama palju kavatseb lauluväljaku sihtasutus küsida lisaks Tallinna linnalt.

Kokku pea 400 000 eurost 250 000 eurot läheks lauluväljaku külastuskeskuse rajamiseks. Idee sai alguse peale seda, kui sel suvel koliti varem Vabaduse väljakul asunud Rahvarinde muuseumi tegevus lauluväljaku peahoonesse. Järgmise aasta alguses plaanitakse muuseum liita sihtasutuse Tallinna Lauluväljak koosseisu.

Saareoja sõnul on külastuskeskuse eesmärgiks tutvustada lauluväljaku ja laulupidude ajalugu, selle olulisust eesti rahva kujunemise loos ning anda ülevaade laulva revolutsiooni sündmustest. Kokku seotakse laulupidude, lauluväljaku ja Rahvarinde ajalugu. Külastuskeskus on hariva-meelelahutusliku suunitlusega ning suunatud nii õpilastele, peredele kui ka Tallinna külalistele, kirjutas Saareoja Lukasele.

Keskuse avamiseks on vaja teha ehitustöid ja hankida juurde tehnikat. Selleks kulub hinnanguliselt 250 000 eurot. Raha kulub muu hulgas tööprojektile, ehitustöödele, tehnika ning mööbli soetamisele.

Lisaks soovib Tallinna lauluväljaku juhtkond peaaegu 150 000 eurot investeeringuteks, millega saaks parendada praeguste teenuste kvaliteeti. Loetletud tööde hulka kuuluvad lauluväljaku peamaja siseruumide renoveerimine, väli-WC-de remont, videovalve paigaldus välialale ja interaktiivse foto- ja ajalooseina ehitamine mäe alale.

Saareoja sõnul küsitakse investeeringutoetust ka Tallinna linnalt, nii riik kui linn peaks ettepaneku järgi toetama lauluväljaku plaane 198 750 euroga.

Koroona hävitas sissetuleku

Kui käesoleva aasta kevadsuvine hooaeg tõotas Tallinna lauluväljakule tulla majanduslikult väga edukas ning veel esimese kvartali majandustulemus ületas prognoose, siis piirangute kehtestamisega langeti põhja.

Alates märtsi keskpaigast tühistati praktiliselt kõik 2020. aastaks planeeritud üritused, sealhulgas Rammsteini, Judas Priesti ja Michael Boltoni kontsert ning hulk erinevaid messe.

"Kuivõrd ürituste teenindamisega teenitav tulu moodustab ligikaudu 94 protsenti lauluväljaku majandustegevusest teenitavast tulust ning on sihtasutuse põhiline tegevusala, mõjutas ootamatu kriis meid väga tugevalt," märkis Saareoja.

Kuigi kevadsuvel on sihtasutus teinud kõik, et majandustulemusi vähegi parendada, on omatulu vähenenud 80 protsenti, märkis Saareoja. "Maailmakuulsate välisartistidega pole võimalik üritusi korraldada – just seesuguste ürituste võõrustamine on aga majanduslikult sihtasutuse jaoks olnud kõige kasumlikum," lisas ta.

Saareoja sõnul võeti kasutusele reservid, kasutati täies mahus töötukassa palgatoetust, viidi kulud miinimumini ja vähendati töötajaskonda.

"Kui igapäevaste kuludega suudame toime tulla alternatiivseid tegevussuundi rakendades, reserve kasutades ning kulusid miinimumtasemel tehes, siis 2021. aastal on vajame kvaliteetsete teenuste pakkumise jätkamiseks ning investeerimiseks täiendavat tuge," märkis Saareoja kirjas Lukasele.

Lukas suurt lootust ei anna

Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles ERR-ile, et kuivõrd eelarve kokkupanek saab olema väga keeruline, siis jätkub tuleval aastal raha vaid kõige olulisemateks asjadeks.

"Laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumiseks on kultuuriministeeriumi (riigieelarve) taotluses muidugi laulu-, tantsu- ja orkestrijuhtide palgatoetuse süsteemi käivitamine, mis nõuab järgmisel aatal lisaraha. See tuleb igal juhul läbi viia, ülejäänute osas on võimalus, et raha ei jätku," märkis Lukas.

Lukase sõnul võtab riik kindlasti tõsiselt ka lauluväljaku arendamise rahastamist, kuid kas see on just külastuskeskus, mida rahastatakse, on omaette küsimus.

"Kas nüüd külastuskeskus on laulupeo traditsiooni säilimiseks kõige olulisem, millele raha juurde tahetakse, on edasise arutelu küsimus, aga selge on, et mingiteks laulupeo ja lauluväljakuga seotud investeeringuteks peab riik tulevikus raha leidma," lausus Lukas.

Toimetaja: Marko Tooming, Reene Leas

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: