Neivelt: mina riigieelarvet ei kärbiks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Ettevõtja Indrek Neivelt ütles Vikerraadio hommikuprogrammis, et tema värske majandusprognoosi valguses tuleva aasta riigieelarvet ei kärbiks - ta külmutaks enamik kulusid käesoleva aasta tasemel, kuid annaks mõnele valdkonnale, näiteks tervishoiule, ka raha juurde.

"Loomulikult tuleb kogu aeg vaadata, kust hoida kokku igapäevaselt. Riigis peaks olema täpselt samamoodi nagu perekonnas, kus vaadatakse, et asjatuid kulutusi poleks. Aga kulusid ei saa kokku hoida kampaania korras, et ühel aastal tõmbame kokku ja järgmisel aastal annab juba hoogu juurde. Tervikuna mina tuleva aasta riigieelarvet kärpima ei läheks ehk külmutaks kõik ära tasemel, mis aastal 2020, aga mõnele valdkonnale ja asutusele annaks raha juurde, näiteks tervishoiule," rääkis Neivelt "Vikerhommikus".

Kriitiline oli ettevõtja nende poliitikute ja erakondade suhtes, kes praegusel ajal annavad risti vastupidiseid soovitusi.

"Mind häirib, kui mõni poliitik või ka partei ühel päeval räägib, et tuleb kärpida. Järgmisel, et kärpida ei tule, kuid tuleb investeerida. Kolmandal päeval juba, et laenu võtta ei tohi, aga kulutada tuleb. Kõik teavad, et eelarvesse tuleb vähem raha. Sellised väikesed vastuolulised sõnumid, mida iga päev kuuleme, tekitavad skisofreenilise olukorra. Suur pilt tuleks paika panna ja siis midagi arvata," sõnas Neivelt.

Endisel pangajuhil jagus segaste sõnumite esitamise osas kriitilisi sõnu eriti opositsioonierakondade suhtes. "Kui opositsioonipoliitikud midagi räägivad, siis ausalt öeldes ei taha ma neid enam isegi lugeda. Seal ei ole tõde väga palju sees - tekitatakse lihtsalt hüsteerilist tormi."

Neivelti sõnul ei vasta tõele näiteks opositsioonipoliitikute kriitika, et Eesti võlakoormus kasvavat erakordselt suureks.

"Jah, meie riigieelarve on küll korralikult miinuses praegu, aga meie puhver on ka suur. Probleemid üle laenamisest, kui need Euroopa riikideni jõuavad, siis Eestisse küll viimasena. Ehk meid see tegelikult ei puuduta. Selle aasta lõpuks on meie võlakoormus 18 protsenti, aga kui vaatame teisi riike, siis on see üle 100 ja Jaapanis lausa 200-300 protsenti. Meie number pole seega märkimisväärne ja selle pärast ei peaks küll keegi rahutult magama."

Neivelti sõnul on küll iga kriis eriline ja praegune on just oma määramatuses eriline, kuid ta soovitas kriisis hoida külma närvi.

"Kriisis on kõige tähtsam hoida külma närvi. Iga kriis läheb mööda ehk see ei kesta igavesti. Asjad lähevad halvemaks, aga ühel hetkel paremaks kui tööd teha. Ootused majanduse kukkumisele olid kevadel suuremad. Kui sa ootad, et majandus kukub 10-15 protsenti, aga tegelik kukkumine on kuus protsenti, siis läheb meil ju päris hästi. Eriti, kui vaatame näiteks Hispaania 20-protsendilist kukkumist."

Rääkides kriisis enim pihta saanud turismisektorist, ütles Neivelt, et tegelikkus on see, et paljud sealsed töötajad peavad liikuma teistesse sektoritesse, sest turismisektor sellisel kujul kui enne kriisi enam või mõnda aega ei taastu. 

"Inimesed turismisektorist peavad minema teistesse sektoritesse ja siin ei ole midagi teha," nentis ta.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: