Rahandusminister tõrjus "Esimeses stuudios" väiteid, et valitsuse laenuvõtmine praeguses kriisis viib Eesti võlaorjusesse. Ta selgitas, et Eesti võlakoormus jääb ka riigi eelarvestrateegia lõpuks ehk 2024. aastaks prognoosi järgi teiste riikidega võrreldes madalaks.

"Ma kindlasti tahan hoolitseda selle eest, et selles kriisis me ei tee neid fataalseid vigu, mida tegime eelmises kriisis, kus täiesti selgelt riigi vale poliitika tagajärjel kriis oli sügavaim Euroopas, sellest taastumine kestis kõige kauem Euroopas ja me kaotasime 100 000 inimest väljarändele ja täna selle tõttu karjume, et on appi vaja Ukraina töölisi. Nii et seekord me tahame, et kriis oleks võimalikult lühike, kukkumine võimalikult väike, taastumine võimalikult kiire. Selle jaoks on vaja kulutada," lisas ta.

Eesti Panga president Madis Müller kirjutas kolmapäeval, et kui rahandusministeeriumi prognoosi järgi taastub majandus kriisieelsele tasemel 2022. aasta jooksul, siis pole enam põhjust jätkata kriisiaja lisakulutustega ning eelarvet suures puudujäägis hoida.

Helme sõnul oleks aga eelarve 2022. aastaks tasakaalu viia liiga vara.

"2022. aastaks tasakaalus eelarve eesmärgi seadmine on, ma ütleksin, täielik barbaarsus. Selle tagajärjeks on just kõik need asjad, mis eelmise kriisiga juhtus - majanduskriisi ägestamine, süvendamine, tööpuuduse kasv, maksulaekumiste vähenemine, taastumise aeglustamine. Sellega ma mitte mingil juhul nõus ei ole.
Ja kui seda juttu räägiks keskmine Reformierakonna valija, ma saaksin sellest aru, aga kui seda juttu räägib Eesti Panga president, siis see jutt ei tulene mitte tema adekvaatsest hinnangust majandusele, vaid see on ideoloogiliselt motiveeritud," sõnas Helme.

Rahandusminister märkis saates, et mulje, et tema soovib ainult kulutada, on ekslik. Ta sõnas, et näiteks eelmise eelarve tegemise juures soovitas ta kokkuhoiukohti leida. Ta tunnistas seejuures, et kriisi järel tuleb tõepoolest tagasi tasakaalus eelarve juurde jõuda.

"Miks praegu kõik üritavad jätta muljet, et ma olen selline lõputu raha laiakslööja, on see, et ma väga selgelt teadvustan, et majanduskriisis tuleb stimuleerida majandust ja seda saab teha eelkõige laenurahaga. Ja kui me kriisist välja jõuame, siis loomulikult me peame jõudma tagasi tasakaalus eelarvesse."

Helme tõi välja, et enam ei ole maailmas riiki, kes nõuab tingimata tasakaalus eelarvet.

"Kui me täna räägime tasakaalus eelarve dogmast, siis selle dogma reaalseid kandjaid pole maailmas mitte kuskil. Ka Saksamaa, mis on olnud aastaid selle n-ö musta nulli tagaajaja ja kasinuspoliitika ajaja, on ametlikult teatanud, et nüüd kõik pidurid maha ja me hakkame ka majandust stimuleerima ja väga suures mahus. Seda tausta arvestades me peaks olema püstihullud ja vastutustundetud, kui meie ütleksime, et seda tasuta raha, mida trükitakse, seda raha, mida jagatakse fondidest ja seda raha, mida me saame ise turult tõsta oma majanduse, oma elatustaseme tõstmiseks või vähemalt säilitamiseks, meie küll ei tegele sellega," rääkis Helme.