Ehkki ühtki konkreetset otsust Sagadi mõisahoones neljapäeval ei sündinud ja täpsetest numbritest ei räägitud, võib peaminister Jüri Ratase (KE) ja tema partneritest koalitsioonierakondade liidrite sõnumitest mõista, et suuri kärpimisi järgmisel aastal ei tehta ja puudujääk kaetakse laenuga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tasakaalus eelarve järgmisel aastal tähendaks Ratase sõnul kuni kahe miljardi euro kärpimist tervishoiult, siseturvalisuselt, hariduselt, kaitseväelt ja mujalt.

"Ma arvan, et see suund, mis täna on valitud - ja me ei saa öelda, et seda on ainult Eesti valinud, praktiliselt kogu maailm on valinud, Euroopa Liit on valinud -, et minnakse laenuraha arvel majandust välja tooma sellest väga keerulisest kriisist, on minu meelest õige," sõnas peaminister.

Eesti Panga president Madis Müller tõi välja, et rahandusministeeriumi prognoosi järgi kukub majandus tänavu 5,5 protsenti, ent hakkab järgmisel aastal taas kasvama ja saavutab kriisieelse taseme 2022. aastaks. Ministeeriumi prognoosi järgi on riigieelarve defitsiidis aga veel 2024. aastal, kusjuures riigi laenukoormus kasvab selleks ajaks pea kolmandikuni SKP-st. Mülleri sõnul peaks tasakaal saabuma varem.

"Juhul kui prognoos osutub täpseks ja 2022. aastaks on majandus taastunud, siis järelikult selliseid täiendavaid kulutusi vaja ei oleks ja riik võiks siis kulutada umbes sama palju, kui ta maksutulude ja muude tulude näol riigieelarvesse tulusid kogub," rääkis keskpanga juht.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles, et eelarve saab tasakaalu kümnendi keskpaigas ehk tempo saab olema sujuv. Ta lisab, et esiteks tuleb järgmiste aastate majanduskasv augu põhjast ehk läheb aega, kuni jõuame tagasi sinna, kus olime. Teiseks on tema sõnul vaja majandusse raha juurde panna, et see kasvama saada - kui majandus kasvab, siis riigivõla suhe SKP-sse kahaneb.

"Kui majanduskasv on kas või ühe protsendi võrra suurem, siis tegelikult seesama kümnemiljardine võlakoorem suhtes SKP-sse on oluliselt väiksem mõne aasta jooksul juba. Ja selle võla teenindamine meie jaoks, selle võla tagasimaksmine on oluliselt lihtsam," ütles Helme.

Isamaa liidri Helir-Valdor Seederi sõnul on oluline, et riik ei võtaks laenu arvelt endale püsivaid kohustusi.

"Laenu arvelt saab teha kas investeeringuid ja ühekordseid kulutusi või kriisis ka lühiajalisi kulutusi, aga pikas perspektiivis peame väga selgelt aru andma, et püsikulutused peavad olema kaetud püsituludega," selgitas ta.

Valitsus arutab riigieelarvet edasi järgmisel teisipäeval.

Järgmise aasta eelarve on plaanis riigikogule üle anda septembri lõpus.