Ettevõtjad ootavad riigilt suuremat tuge ekspordile ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Sel nädalal algasid riigieelarve läbirääkimised ning kuigi need veel jätkuvad ja detaile teada ei ole, tuleb see kindlasti puudujäägis. Ettevõtjate hinnangul võiks praegusel ajal toetada riik rohkem eksporti, Keskerakond aga tahab tõsta pensione ja Isamaa peretoetusi ning EKRE kavandab veel aastateks defitsiidis eelarvet.

Esmaspäeval käis rahandusministeerium välja oma uue majandusprognoosi ja valitsuspartnerid alustasid tihedamaid eelarveläbirääkimisi. Midagi konkreetset veel kokku lepitud ei ole, kuid selge on see, et eelarve tuleb defitsiidis ja suuri kärpeid ei plaanita, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles neljapäeval "Esimeses stuudios", et tasakaalus eelarvet taga ajavaid riike praegu maailmas pole.

"Kui me täna räägime tasakaalus eelarve dogmast, siis selle dogma reaalseid kandjaid pole maailmas mitte kuskil. Ka Saksamaa, mis on olnud aastaid selle n-ö musta nulli tagaajaja ja kasinuspoliitika ajaja, on ametlikult teatanud, et nüüd kõik pidurid maha ja me hakkame ka majandust stimuleerima ja väga suures mahus. Seda tausta arvestades me peaks olema püstihullud ja vastutustundetud, kui meie ütleksime, et seda tasuta raha, mida trükitakse, seda raha, mida jagatakse fondidest ja seda raha, mida me saame ise turult tõsta oma majanduse, oma elatustaseme tõstmiseks või vähemalt säilitamiseks, meie küll ei tegele sellega," rääkis Helme.

Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik nõustub Helmega. "Ma tooksin sellise näite, et ütleme, et näiteks Brüsselis koguneb üks peoseltskond mingit eelnõu vastuvõtmist tähistama ja inimestel on käes vahuveiniklaasid. Ja osad inimesed, kes Euroopasse kogunevad, on ikka sellised vilkamad, kiirema jutuga, võib-olla ka tumedamate silmadega ja siis nendel on ühel hetkel klaas tühjaks joodud, aga teised ei ole saanud veel pidutsemisega alustada, kui tuleb kelner. Ja lahendus on üks, kelner valab kõikidel klaasid taas täis. Kõik riigid võtavad enam-vähem samas mahus SKP-ga võrreldes laenu ja siis toimub mingisugune tasaarveldusekliinik. Muud varianti peale pöörase inflatsiooni mina ei näe. Me ei tea, mis sellest saab, normaalne see ei ole," kommenteeris Luik.

Keegi otseselt ei ole selle vastu, et järgmise aasta eelarve võiks olla defitsiidis, kuid küsimus on, millises mahus ja mis võiks juhtuda järgnevatel aastatel.

"Majanduse pikaajalise ja ühtlase, võimalikult stabiilse jõukuse kasvu huvides on see, et valitsus oma eelarvepoliitikaga toetaks majandust hetkel, kui on kriis, kui on raskem olukord majanduses, mida me näeme, et on täna, veel sel aastal ja veel ilmselt ka järgmisel. Aga siis olukorras, kus majandus töötab juba täisvõimsusel, selline täiendav valitsuse kulutamine pigem võib tekitada kahju, mis viib hindade tõusuni kõigi teiste jaoks, ka ettevõtete, inimeste jaoks, teenuste hinnad lähevad kõrgemaks. Eesti majandus võib kaotada konkurentsivõimes ja lõpuks pigem siis me kõik kannatame sellest, kui valitsus on headel aegadel ka kulutamas liiga palju ja kogu meie riigis kulutaseme liiga kõrgele tõstnud, rääkimata kasvavast võlakoormusest, mida sellisel juhul on tulevikus raskem teenindada," rääkis Eesti Panga president Madis Müller.

"Martin Helme oma isaga koos võimule pürgides ütles meile ju, et nemad vaatavad riigiaparaati, sealhulgas ka süvariiki ja Eesti Vabariigil oleks ametnike näol nagu kaks sangpommi kummagi jala küljes. Ja need sangpommid töllerdavad seal muidugi edasi, aga meil on kriisiaeg, vana jutt ei loe, situatsioon on uus," ütles Luik.

Siiski, majanduse toetamine ei tähenda, et ettevõtjate hulgas ei oleks ootust, et ka riikl püksirihma pingutaks. Tarmeko juht Jaak Nigul kutsus sel nädalal näiteks üles 30 000 riigipalgalise töökoha koondamisele.

"Ma küll mingeid numbreid välja ei ütleks, aga selge on see, et kui on kriis, siis eraettevõtlus reageerib kohe. Samamoodi võiks ka reageerida avalik sektor. Normaalne turumajandus toimibki nii, et kui on kriisid, siis toimub mingi puhastumine. Eks ma arvan, et kindlasti osaliselt toimub ka nüüd selles kriisis, nii nagu ka eelmises, 2008-2009. Riigi seisukohast oleks kindlasti oluline ikkagi defineerida need sektorid, mis peaksid olema jätkusuutlikud ja siis selles võtmes mõelda, kas ja kui palju toetada," arutles HKScan Eesti juht Anne Mere.

Hans H. Luige hinnangul tuleks valitsusel mõelda ekspordisektorile.

"Me peame vaatama Eesti ekspordi peale. 70 protsenti Eesti ekspordist tuleb tööstusest. Kui me selle kõrval nüüd valime, kas toetada toetuse või laenu näol mingeid kinnisvaraarenguid Eesti kõige rikkamas linnas, on see minu meelest lihtsalt sõge. Esimene asi, mida tuleks valitsusel ikkagi teha, just nimelt Jüri Ratase valitsusel, oleks loomulikult taaskehtestada riiklik planeering puidumassitehasele. Loomulikult, Eesti Vabariik ekspordib praegu ka vaimses mõttes ümarpalki, aga on talumatu see mõtegi mulle, et Eestis ei ole ühtegi kohta, kuhu ei sobiks üks keskmise suurusega puidumassitehas," rääkis Luik.

Mere nõustub Luigega. "Toetus eksportivatele ettevõttele kindlasti on väga vajalik ja teretulnud. Siin võiks seda toetust kaaluda ka suurematele ettevõtetele. Meie oleme suhteliselt suur ettevõte ja pahatihti erinevatele toetustele ei kvalifitseeru," sõnas ta.

Rahandusminister ütles, et järgmiste aastate investeeringute raha peab minema majanduse tugevdamiseks ja tootlikkuse tõusuks.

"Lähiaastatel Eestis investeeringuraha on rohkem kui kunagi varem. Meie asi on hoolitseda selle eest, et seda raha ei uputata lihtsalt kuhugi mudaauku või miljoni MTÜ peale, vaid et see päriselt läheb meie majanduse tugevdamiseks, elavdamiseks, töökohtade loomiseks ja tootlikkuse tõusuks," ütles Helme.

"Riigikogu läbi aegade suurim toetusrühm - ja mul on tunne, et nad on kõik soovett joonud - on Haapsalu raudtee. Haapsalus elab mõniteist tuhat inimest ja raudtee järgi ei ole seal enne vajadust, kui seal avatakse mõni suur rahvusvaheline ekspordisadam. Sellist Haapsalus ei ole. Need, kes räägivad Jüri Ratase ja Jaanus Karilaiu suu läbi Haapsalu raudteest, ma kardan, et nad räägivad samal ajal ka Keskerakonna rahastamisest," rääkis Luik.

"Ja need, kes ütlevad, et nad peavad pensioni suurendama, peavad ütlema, aga kahe-kolme aasta pärast, et nad on valmis tõstma makse ja nimetama, milliseid makse nad tahavad tõsta, sest see raha peab kuskilt tulema, tulubaas langeb. Inglise konservatiivid näiteks on tõsiselt võtnud juba maksude tõstmise paratamatuse jutuks, loomulikult," lisas ta.

Mis kokkuleppele järgmise aasta eelarves jõutakse ja kui suure osa sellest moodustab valimislubaduste rahastamine, peaks selguma lähinädalatel.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: