Moria laager oli mõeldudd 2800 inimesele, õige pea asus sinna elama aga juba üle kümne korra rohkem rahvast. Tihedalt koos paiknevatest konteineritest, telkidest ja osmikutest koosnev laager oli tulele kerge saak, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me oleme kõik väljaspool laagrit. Laager põles eile maha ja kõik põgenikud põgenesid tule eest. See oli tõesti suur tulekahju ja peaaegu kogu laager põles maha. Me ei tea, kuhu minna ja kõik põgenikud on väljas ning püüavad leida vähemalt mingitki kohta, kuhu jääda," rääkis põgenik Afganistanist Yaser.

Kõik, mis laagrist järele jäi, on praeguseks küll kustutatud. Tuletõrjet teeb aga murelikuks, et laagrit ümbritsevas oliivisalus lõõmab tuli edasi. Tugev tuul õhutab tuld veelgi ning mandrilt on appi palutud tuletõrjelennukid.

Kohalikele teeb aga hoopis rohkem muret võimalus, et laagri 35 koroonanakatunult levib viirus edasi saareelanike hulka. Rahvas kahtlustab ka, et põlengu süütaski mõni koroonanakatunu, kes ei tahtnud isolatsiooni jääda.

Ametlikud uurijad midagi kindlat põlengu põhjuste kohta praegu siiski öelda ei saa. Laagris olid nii tulekahjuks, kui ka koroona levikuks väga soodsad võimalused, mida ei saa kuidagi panna selle elanike süüks. Iga 300 elaniku kohta oli vaid üks dušš ning mõni üksik tualettruum. Uues laagripaigas saavad olud olema ilmselt veelgi koledamad.

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis ütles, et valitsuse jaoks on kõige tähtsam kõigi, nii põgenike, kui ka kohalike elanike tervis.

"Ma tahan rõhutada, et Kreeka oskab ja suudab Euroopa toel kaitsta julgeolekut ja rahu oma territooriumil, oma rahvuslikku väärikust koos inimlikkusega hädaliste suhtes," lausus peaminister.

Siiski on 80 000 põgenikku Lesbose saarel ja veel kümneid tuhandeid mujal Kreekas riigile väga raskeks koormaks ning äsjane tulekahju muudab olukorra veel hullemaks.