"Ma olen seisukohal, et Eesti ühte või teist tüüpi ümberjagamismehhanismides osalema ei peaks," ütles Reinsalu kolmapäeval ERR-ile. "Küll aga on Eesti varasematel kordadel aidanud erineva abiga - kas varustusega või rahalisel moel - niisugust tüüpi humanitaarkriise lahendada. Ma arvan, et see oleks kaalumist väärt ka praegusel juhul, aga valitsus ei ole seda veel otsustanud," lisas Reinsalu.

Tema sõnul on ta palunud vastavad dokumendid abisumma eraldamiseks ette valmistada ning teema võib neljapäeval valitsuse istungil päevakorda tõusta.

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis kutsus teisipäeval Euroopa Liitu osutama tema riigile, mis on hädas riigis viibivate tuhandete immigrantidega ning samal ajal sattunud teravasse vastasseisu Türgiga, "käegakatsutavat abi". Kreeka Lesbose saarel põles eelmisel nädalal maha 12 000 inimest mahutanud Moria põgenikelaager, misjärel Kreeka on kutsunud teisi EL-i liikmesriike peavarjuta jäänud inimesi vastu võtma.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel lubas sel nädala Lesbose saart külastades Euroopa Liidu välispiiri äärsetele riikidele suuremat solidaarsust.

Saksamaa on juba teatanud, et võtab lisaks varasemalt juba lubatud vanemateta laste vastuvõtmisele riiki veel 1500 Moria laagri inimest. Samas on näiteks Austria valitsus keeldunud täiendavate migrantide vastuvõtust.

Euroopa Komisjon tuleb lähiajal välja uue algatusega Euroopa Liidu rändepoliitika kujundamiseks, mille üks osa on ka migrantide laialijagamise mehhanism.

Samas tunnistas üks Euroopa Liidu teemadega väga hästi kursis olev diplomaat kolmapäeval, et rändepakti osas pole Euroopa Liit kokkuleppe leidmisel kaugemale jõudnud, kui ole Eesti eesistumise ajal 2017. aasta teises pooles.