"Kui Tallinna kollete ja seetõttu probleemide allikaks on vabal ajal kontaktid, siis tasub kuulata eksperte, näiteks professor Irja Lutsari öeldut, et enne õppetöö kallale minekut tuleb linnas vaatata üle suuremate ürituste toimumine ning vajadusel vabaaja asutustega targalt koostööd teha, et leviku riski miinimumini viia. Tartu seda suutis paanikata, miks peaks pealinn kehvem olema? Või on eesmärk muu, näidata tegutsemist, piiranguid?" küsis Michal.

"Distantsõppe kasutamist hariduses pean lapsevanemana normaalseks, et ka nakatumisriski alla viia, kui see kasvab. Küll paistab, et kevadel ja suvel pole õppetöö samme korralikult läbi mõeldud," lisas ta.

Michal ütles, et koolide-lasteaedade reeglipärane toimimine annab baasi kõigile peredele.

"Kui ema või isa ei tea, millal midagi toimub, siis võimendub see segadusena igas ettevõttes ja asutuses. Nii on ka Tallinnas juhtunud," märkis Michal.

"Tallinna linnavalitsuse sõnumisegaduse ja kiirustamise õigustus minu silmis on haridusministeeriumi hakkamasaamatus, venitades plaanide ja juhistega viimase minutini. Tragikoomiline on ju olukord, kus koolist saadetakse laps nohuga koju koos sooviga, et toogu perearsti tõend, et on terve. Sellist tõendit ju ei saa, ning isegi kui saab, kehtib see vaid väljaandmise hetkel. Seega tegevuste läbimõeldust napib," lausus Michal.

Michali sõnul tuleks paanika kõrvale jätta.

"Otsused tuleks teha koos tervise- ja teadusnõustjatega, hariduses arvestusega, et distantsõpe, või lasteaedade sulgemine võimendub tugevalt perede- ja tööelus. Selle, nagu piirangute kehtestamine peab lähtuma printsiibist, et inimeste elu piiramine saab olla hädavajadus, ning ajaliselt ja ruumiliselt nii piiratud kui võimalik. Seda põhjusel, et meil puudub kindel teadmine, kui kaua ja millisel viisil tuleb lähiajad, -aastad elada ning piirangute talumisvõime, ka majanduslikult on limiitidega," sõnas Michal.