Harri Mikk: koolid ja poliitiline epidemioloogia ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Harri Mikk
Harri Mikk Autor/allikas: Erakogu

Meie probleem on selles, et poliitikud on asetanud koolid ja lapsed viiruse vastu võitlemise keskmesse, kuigi koolid ja lapsed ei ole viiruse leviku seisukohalt kriitilised. Eesti laste haridust juhib poliitiline epidemioloogia, mitte eesmärk anda lastele parim võimalik haridus, kirjutab Harri Mikk.

Koolide sulgemine vähemalt põhikooli osas on olnud koroonakriisi algusest peale vale otsus. Võib-olla oli märtsis infot vähe ja tuli otsustada pigem ettevaatusest lähtuvalt.

Kuid aprillis oli juba piisavalt infot ja uuringuid teistest riikides mis näitasid, et viirus ei ole valdavalt laste jaoks ohtlik ning nad ei ole selle põhilised levitajad. Samuti ei ole õpetajad kõrgema haigestumisega kui mõne muu eriala esindajad, näitasid numbrid neis maailma paigus, kus koole ei suletud. Koolid Eestis jäid aga suletuks.

Suve jooksul laekus erinevatest uuringutest ainult kinnitust sellele, et lapsed ei kuulu viiruse riskirühma ning koroonaviirus ei ole neile ohtlikum kui mõni teine hooajaline nakkushaigus. Vaadates praegust pilti Eestis, poleks sellel kõigel justkui mingit tähtsust.

Nüüdseks on koolidest saanud erakondliku võitluse tallermaa, kus üks või teine poliitik saab näidata, et teeb viirusega võitlemisel rohkem kui mõni teine. Koolid on sattunud riikliku suva meelevalda, olukorda, kuhu keegi ühes õigusriigis sattuda ei tohiks.

Paljud juhised, mida antakse, on täiesti suvalised, väljastatud institutsioonide poolt, millel puudub selleks sisuline pädevus ja õiguslik alus. Sealt tekivad asendustegevused nagu Tallinna linna stsenaariumid, laste põhjendamatud koju saatmised, meelevaldsed distantsõpped jms.

Mõni neist asendustegevustest on lihtsalt süütu raha raiskamine nagu termokaamerad koolides, mõni otseselt seadusvastane nagu viie minuti pikkused vahetunnid (vt põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 24 lg 5). Selle kõige all kannatavad eelkõige lapsed.

Kogu poliitiline juhtkond on selles kriisis lapsi alt vedanud. See käib ühtemoodi nii valitsuse kui opositsiooni, presidendi kui peaministri, õiguskantsleri ja kindlasti Tallinna linna ning kardetavasti veel terve rea omavalitsuste kohta.

Võtke ennast kokku! Meil on vaja olulist suhtumise muutust, mille sisuks on, et koolid jätkavad oma tavapärast tööd ja õpet kuni pädev organ ehk terviseamet ei anna korraldust juhtumipõhiselt epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt koolide või klasside sulgemiseks. Sulgemise tagajärjeks oleks selles koolis või klassis e-õppele üleminek ehk tundide jätkumine üle veebi.

Eestis kehtib nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. See seadus reguleerib spetsiifiliselt nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu hindamist ja sellega seotult lasteasutuse ajutist sulgemist.

Vastutav asutus on seaduse kohaselt terviseamet. Terviseamet on see asutus, mis oma initsiatiivil või kooli pidaja ettepanekul võib ajutiselt ja juhtumi põhiselt lasteasutusi sulgeda. Kui terviseamet suudab jälgida kodusest saunapeost tekkinud nakkuskollet, siis peab see ammugi olema suuteline jälgima nakkuste levikut koolides.

Praegune olukord on poliitiline suva mitte kriisijuhtimine. Suva aluseks on valitsuse arusaam, et seda kriisi tuleb juhtida mitte epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt, vaid rahva ootustest lähtuvalt. Ja ega seda lähenemist pole vaidlustanud ei opositsioon, president ega õiguskantsler.

Minister Mailis Reps ütles ERR-ile antud intervjuus, et kevadiste piirangute kehtestamise aluseks olid rahva ootused. Peatugem hetkeks – ootused? Terviseamet tahtis lähtuda epidemioloogilisest olukorrast. Konflikt päädis terviseameti juhi lahkumisega. Kui kaugele me läheme ootuspõhise "kriisijuhtimisega"?

Tallinna näitel on koolijuhid pandud täiesti võimatusse olukorda. Tallinnas käib koolis pea poolt Eesti koolilastest. Linn survestab koole "distantsõppele" üle minema. Kui koolijuhid kampaanias kaasa ei mängi, siis peavad nad arvestama et sellel võib olla mõju kooli eelarvele, palkadele ja arenguplaanidele.

Samuti on väga raske seista vastu hirmunud lapsevanema survele, kui puudub poliitiline tugi. Seaduse kohaselt ei saa koolijuhid omal otsusel klasside või vanusegruppide kaupa nädalateks lapsi koju saata. Nende klasside jaoks on sisuliselt tegemist koolide sulgemisega ning seda tuleks teha eranditult nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses ette nähtud korras ja pädeva ameti poolt.

Tegemist ei ole pelgalt "koolikorraldusliku" küsimusega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses. Tegemist on otsusega spetsiifiliselt nakkushaiguslikust olukorrast lähtuvalt ja sellisteks otsusteks on kutsutud ja seatud terviseamet. Terviseamet peab oma otsustes lähtuma epidemioloogilisest olukorrast ning mitte rahva ootustest.

On veel üks oluline aspekt. Selliseid asju nagu "hajutatud õpe" ja "distantsõpe" Eesti seadused ette ei näe. Küll räägib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus e-õppest.

Esitasin haridus- ja teadusministeeriumile teabenõude, kas on kehtestatud mingeid kriteeriumid praegu kasutusel olevatele eufemismidele nagu "distantsõpe". Vastus oli järgmine: "Praegusel juhul tuleb distantsõpe lugeda statsionaarse õppe üheks vormiks.

Distantsõppe korraldamiseks peab üle vaatama kooli päevakava ning kodukorra, arvestades seaduses sätestatud põhimõtteid (õppetund, järjestikused tunnid, õppekava täitmine). Distantsõppe korraldus ei tohiks olulisel määral muuta statsionaarse õppe põhimõtteid (nt seda, mis on õppetund)."

Ehk inimkeeli sõnastatuna, ka "distantsõppe" või "hajutatud õppe" korral peavad tunnid toimuma tunniplaani kohaselt õpetaja osalusel ja juhendamisel.

Kevadel oli tõenäoliselt vähe koole, kus tõesti oleks märtsist kuni juunini toimunud vastavalt tunniplaanile ja õppekavale enamus tunde. Heal juhul oli üksik tund päevas ja õpe seisnes enamasti ülesannete jagamises e-kooli kaudu. See ei ole ei õpe ega haridus sõna sisulises või seaduse tähenduses. Ei saa lapsele anda aabitsat pihku ja öelda, et noh, õpi lugema!

Praegune parim teadmine on, et koroonaviirus jääb inimkonnaga veel aastateks, võib-olla igavesti ning lihtsaid lahendusi, sealhulgas vaktsiini näol, ei pruugigi tekkida. Oleks viimane aeg tegeleda probleemiga seal, kus see annab kõige parema tulemuse (riskirühmade kaitsmine) ja võimaldada ühiskonnal normaalselt toimida.

Üldised ja valimatud piirangud võisid olla vabandatavad kevadel, kuid neile ei ole enam vabandust täna. Hoidkem koolid lahti niikaua kui osaliseks või täielikuks sulgemiseks on epidemioloogiline vajadus, mille üle otsustab juhtumi põhiselt pädev asutus. See annab viirusega toimetulekul paremaid tulemusi kui senine poliitiline epidemioloogia. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: