Välismaalaste ja teiste seaduste muutmise eelnõu peamised muudatused on suuremad piirangud Eestisse pere toomisel ning tööajale ja töötasule.

Muudatuste eesmärk on muu hulgas kaitsta kohalikku tööturgu ning Eesti töötajat ja vältida riskiriikidest pärit kogukondade kasvu kontrolli alt väljumist , selgitas siseminister Mart Helme (EKRE) reedel eelnõud tutvustades.

Töörände puhul kehtestatakse hooajatöötajale vähemalt tema tegevusvaldkonna keskmise töötasu maksmise kohustus. Välismaalastele, kes töötavad hooajatöötajatena, peab maksma statistikaameti andmetele tuginevat tegevusala keskmist brutokuupalka, hooajalise lihttöö puhul 80 protsenti keskmisest brutokuupalgast.

Hooajalised tegevused on seadusega määratletud ning keskmine palk samuti mulluse seisuga teada: taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (1044 eurot), metsamajandus ja metsavarumine (1370), kalapüük ja vesiviljelus (999), toiduainete tootmine (1123), joogitootmine (1729), majutus (957), toidu ja joogi serveerimine (884).

Välismaalasel lubatakse edaspidi Eestis lühiajaliselt töötada ainult pikaajalise viisa alusel. Pikaajalise viisaga välismaalane ei saa aga edaspidi enam endaga samadel tingimustel kaasa tuua pereliikmeid. Samuti kehtestatakse nõue, et välismaalane peab töötama Eestis täistööajaga.

Seaduse vastuvõtmisest kuni 30. aprillini 2022 lühendatakse ka hooajatöötajana Eestis töötamise lubatud perioodi. Kui praegu on selleks üheksa kuud 12 kuu jooksul, siis eelnõuga lühendatakse aega kuue kuu peale.

Õpingute lõppedes peab välismaalane lahkuma

Ka välisüliõpilaste puhul piiratakse perekonna kaasatoomise võimalust, et piirata riskiriikidest pärit kogukondade kontrollimatut kasvu. Selleks piiratakse Eestis õppiva välismaalase pereliikmetele viisade andmist.

Samuti täpsustatakse kõrgkoolidele esitatavaid nõudeid. Täpsemalt tähendab see, et välistudengeid saavad vastu võtta ülikoolid, millele on antud tähtajatu õppeõigus. Helme sõnul soovitakse sellega vältida ülikoolide asutamist, mille ärimudel on üles ehitatud vaid välistudengitele.

Eelnõu järgi lõpetatakse ka tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalastele vajaduspõhise õppetoetuse maksmine.

Õpingud katkestanud välismaalane ja tema perekonnaliikmed peavad lahkuma Eestist 30 päeva jooksul või saama Eestis elamiseks muu seadusliku aluse. Eestis elamisloa alusel õppiva välismaalase abikaasa saab taotleda elamisluba, kui õppimiseks elamisloa saanud välismaalane on Eestis elanud vähemalt kaks aastat.

Helme märkis, et piirangud kehtestatakse eelkõige riskiriikidest, näiteks Indiast, Bangladeshist või Nigeeriast, pärit üliõpilaste saabumise piiramiseks. "Mõnel puhul võib täheldada, et emamaalt kaasavõetud konfliktid toovad probleemid kaasa. Kui meil tekib India päritolu hindude ja moslemite kogukond, kelle vahel emamaal on vastastikune sallimatus, /.../ siis kogukondade kasvades võivad konfliktid lahvatada ja tuua siseturvalisuse probleemid ka meile," rääkis Helme.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus märkis, et Eestis õppimiseks elamisloa saanud kolmandatest riikidest välismaalased kutsuvad aina sagedamini Eestisse elama ka oma perekonna. Statistika järgi oli selliste välisüliõpilaste arv kolm aastat tagasi 61, aastal 2018 juba 90 ning mullu 151.

Annuse sõnul on tegu ilmselgelt tõusva trendiga. "Immigratsioon taastoodab immigratsiooni. Kui me oma senist poliitikat ei muuda, siis vääramatult suurenevad (riskiriikidest pärit) kogukonnad pereliikmete arvelt," märkis ta.

Helme: ilma muudatusteta väljub olukord kontrolli alt

Valitsus kiitis neljapäeval eelnõu heaks ning nüüd läheb see riigikokku. Helme sõnul loodab ta, et eelnõu menetletakse kiiresti ning seadusemuudatused hakkavad kehtima nii pea kui võimalik. "Eelnõu on vajalik, et korrastada töö- ja õpirände praktikat ja riigi enesekehtestamist konkreetsemalt kui seni. Ilma selgeid nõudeid ja regulatsioone kehtestamata väljuks asi kontrolli alt ja õpirändest kujuneks migratsioonipump," märkis siseminister.

Helme sõnul näitab teiste riikide praktika, et riskiriikidest pärit sisserändajad kasutavad ülikoole enese legaliseerimiseks Euroopa Liidus ning õppima tulek on vaid suitsukate.

"Me oleme tohutu-tohutu demograafilise surve all. Bangladeshis, mis on üks maailma vaesemaid riike, teevad inimesed ükskõik mida, et sealt minema saada. Eesti ei suuda kogu maailma valu ja kannatust leevendada. Kui me ei hoia numbreid mõistuse piires, siis me jääme sellele lainele alla," lausus Helme.

Annus tõi viimaste aastate statistikast välja, et kuigi tähtajaliste elamislubadega on Eestis endiselt enim inimesi Venemaalt (7943) ja Ukrainast (6910) , on esikümnesse aina rohkem jõudmas niinimetatud riskiriike: India on tähtajaliste elamislubadega välismaalaste edetabelis juba neljas (876 India kodanikku), järgneb Nigeeria (785). Esikümnesse on jõudnud ka Bangladesh (358).

Tähtajaliste elamislubade ja õppimiseks väljastatud elamislubadega on Eestis aina rohkem inimesi ka Pakistanist, Iraanist ja Kamerunist.

Hooajaliste võõrtöötajate arv on mitmekordistunud

Statistika näitab, et lühiajaliste töötamiste arv on viimase paari aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud. Kui aastal 2017 registreeriti Eestis 7509 lühiajalist töötamist, siis aasta hiljem oli see arv juba 19 806 ning mullu 32 233.

Kodakondsuse järgi on suurim kasv toimunud Ukrainast pärit tööjõus: kui aastal 2015 oli sealt saabunud töötajate lühiajalisi töötamisi registreeritud 678, siis 2017. aastal 5641 ning mullu juba 24 342.

Ukrainale järgnevad selles tabelis Venemaa, Valgevene ja Moldova kodakondsed, kuuendal kohal on India.

Helme sõnul pöördus siseministeerium välistööjõu niivõrd kiire vajaduse kasvu põhjuse väljaselgitamiseks ka Eesti Panga poole, kuid sealt vastati, et tegu on analüüsimiseks liiga lühiajalise trendiga.

Helme märkis ka, et seaduse täitmise üle kavatsetakse tõhustada järelevalvet, et muudatused ei jääks vaid paberile.

Seaduseelnõuga saab tutvuda SIIN ja eelnõu seletuskirjaga SIIN