Tartu Ülikooli nõukogu esimees Ruth Oltjer toob oma kirjas justiitsministeeriumile välja, et plaan keelata kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele tasuta õppe pakkumise võimalus toob endaga kaasa mitmesuguseid probleeme.

"Sellisel kujul – kiirustades kehtestatuna ja ilma lisatoetusskeemideta – on need muudatused ebavajalikud ja vastuolus mitme riikliku eesmärgiga, sh talendisõbraliku keskkonna loomisega, mis on koostamisel oleva strateegia "Eesti 2035" üks eesmärke," kirjutas esimees.

Oltjer ütles, et ülikool suudab luua kvaliteetse õpikeskkonna kõigile üliõpilastele, kui ollakse rahvusvaheliselt avatud. Ta lisas, et tuleks soosida seda, et õppima tuleks väga võimekad, mitte vaid maksujõulised üliõpilased.

"Oleme veendunud, et saame teenida Eesti ühiskonda avatud maailmas vaid nii, et seame sihiks olla üks Euroopa juhtivaid teadusülikoole. Eesti ühiskond ja meie noored ei tohi leppida ega pea leppima vähemaga," seisis kirjas.

Muudatused kahjustaks ka Eestist pärit üliõpilasi

Ta tõi välja, et välisüliõpilaste vastuvõtu piiramine takistab riigi jaoks prioriteetsete erialade, ennekõike IT-õppe arendamist. Oltjer kirjutas, et riik ootab TÜ-lt, et IT-õppekavade vastuvõtt kasvaks kolme aastaga 30 protsendi võrra. Seda pole aga Oltjeri sõnul võimalik ainult Eesti noori vastu võttes teha, kuna juba praegu õpib Eestis IT-d osakaaluna kõigist üliõpilastest kaks korda enam inimesi kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Lisaks on nõukogu ja senati arvates vaja välja töötada stipendiumiskeemid võimekatele välisüliõpilastele ning seda tuleks teha enne, kui tasuta õppekohad kaotatakse. Stipendiume saaks rahastada vajaduspõhisest õppetoetusest vabanevast rahast.

"Muudatuse tegemine üleöö seab erilise löögi alla mitu väiksemat ingliskeelset õppekava, mille järgi õpivad koos nii eestlased kui ka välismaalased. Õppekavade sulgemine muudatuste tagajärjel tähendab, et õppimisvõimalus kaob ka Eesti üliõpilaste jaoks," toob Oltjer välja.

Lisaks teeb ülikool ettepaneku rakendada vähemalt kahe- kuni kolmeaastast üleminekuaega, sest välisüliõpilaste värbamine kestab ligikaudu kümme kuud ning muudatused jõustuksid juba alanud protsesside keskel.

"Kokkuvõttes ei vähenda väike, kuid hästi sihitud investeering parimate üliõpilaste siiatoomiseks Eesti tudengite õppimisvõimalusi, vaid aitab neile luua arendava, avatud ja rahvusvahelise õpikeskkonna, kus nad saavad omandada teadmisi koos võimekate noortega mujalt maailmast. See ongi innovatsiooni ja uute ideede kasvulava. Lisaks panustab ülikool niisuguse nutika, kuid väga piiratud ja sihitud rände kaudu siia tulevate õppijate ja lõpetajatega Eesti majandusse," kirjutas Oltjer.