Kadrioru seltsi liige Sven-Olav Paavel ütles ERR-ile, et Köleri tänava enamus maju on välja ehitatud 1930. aastatel ning asuvad reas nagu nukumajad. Maja number 15 ehitati Paavli sõnul aga varem ja asub seetõttu teistest majadest veidi tagapool.

"2018. aastal alustati detailplaneeringuga, tehti eskiis, põhijoonis ja seletuskiri. Nende järgi on uus maja on moodne variant nendest eestiaegsetest majadest. /.../ Nüüd arendaja taotles suvel detailplaneeringu pikendamist ja on koostanud uue eskiisi ja uue seletuskirja," ütles Paavel, ja lisas, et uue plaani järgi oleks maja teistsugune ja kõvasti modernsem.

Paavel lisas, et uus elamu oleks ka teiste majadega samal ehitusjoonel ehk muudaks kõvasti tänavapilti.

"Kui ma vaatan peale, siis mulle tundub see maja ebasobiv, aga küsimus pole selles, kas uusarendus meeldib või mitte, sest niikuinii neid ju ehitatakse. Aga linn on esitanud detailplaneeringule rida nõudeid ja selle uue eskiisi puhul ilmselgelt minnakse printsiipidega vastuollu," sõnas Paavel.

Ta selgitas, et uue eskiisi järgi võetaks maha krundil olevad puud ja ka osaliselt puid Köleri tänava kastanialleest, kuid viimane linna kodulehel olevatest avalikest dokumentidest ei selgu. Samas ei ole ka uue eskiisi pilte linna lehel üleval, sõnas Paavel, sest arendaja on neid vaid piirinaabritele tutvustanud ning riputanud need üles ka oma kodulehele.

Käimas on kohtuvaidlus

Lisaks toob Paavel välja ka järgmise aspekti, mis kohalikes segadust tekitab. Nimelt asub maja number 15 taga teine krunt, aadressiga Köleri 15b, kus on samuti vana puumaja. Kui arendus läbi läheb, siis kaob tagumisele krundile aga ligipääsutee, selgitas Paavel.

"Nad ehitaks selle plaani järgi oma krundi sajaprotsendiliselt täis. Ja vabanevad sellest kohustusest tagada tagumisele kinnistule ligipääs. Kui seal omanikud tahaks ka arendust teha, siis neil enam seda võimalust ei ole. Aga nad on kaevanud ka selle asja kohtusse," sõnas seltsi liige.

Kohtuvaidlusesse on kaasatud ka majade 15a ja 17 omanikud, sest ligipääsu saaks alternatiivselt ka nende kruntide kaudu teha, ütles Paavel ning lisas, et varem pole teed sealt läinud ja omanikud ei ole selle rajamisega nõus.

"Kui küsiti arendaja käest, miks sellel linnaplaneerimise ameti kodulehel on teistsugune eskiis, siis arendaja vastas sõnaselgelt: selleks, et detailplaneeringut alustada, me esitasime sellised asjad, et need lihtsalt läbi läheks," ütles Paavel.

Paaveli sõnul on seltsil kindlasti plaanis oma vastulause anda ning loodetavasti võetakse seda ka kuulda.

"Keegi ei hakka võitlema, et ei tohi lammutada. Oluline on, milline maja lihtsalt ehitatakse, millised on piirkonna eripärad, mida linn on seadnud, millega tuleks arvestada, mitte nahaalselt üle sõita. Nii rikutakse ära terve unikaalne tänav ja inimesed on tulnud sinna elama, sest seal on teatud miljöö," võttis Paavel olukorra kokku.

Uus eskiis pole kinnitust saanud ega pruugigi saada

Projekti arendaja OÜ Taiyoland esindaja Margus Toiger ütles ERR-ile, et praegu isegi veel ei tegeleta arhitektuurse lõpplahendusega ja pole teada, milline maja täpsemalt krundile kerkib. Toiger täpsustas, et tegelikkuses algatati detailplaneering mitte 2018. vaid 2019. aastal juunikuud linnavalitsuse korraldusega.

"Kõik naabrid on tõesti tagajalgadel, sest nad arvavad, et tuleb selline maja, nagu eskiisil on. Aga seda otsustab ju linn. Tegime nendega (naabritega – toim.) koosoleku, sest linnavalitsuse ametnik nõudis, et räägiksime naaberkinnistute omanikega," selgitas arendaja.

Toigeri sõnul korraldati koosolek, kus räägiti uutest arengutest ja vastati naabrite küsimustele ning sinna tuli kohale ka uue projekti arhitekt. Lisaks rõhutas arendaja, et maja liigutamine ehitusjoonele oli linna kehtestatud nõue.

"Kuna detailplaneeringu korralduses on detailplaneeringu koostamise nõudes punkt, et tuleb teha koostööd naaberkinnistute omanikega, siis püüdsime seda koostööd teha koosoleku vormis. Ja kinnistu täisehitus tuleneb teemaplaneeringust, selle järgi võib maja ehitusaluseks pinnaks olla 373,1 ruutmeetrit," ütles arendaja.

Toiger tõdes, et tagumise krundi omanikega on tõesti tekkinud teeprobleem, kuid tema sõnul on 15b elanikud kasutanud kogu aeg teed, mis läheb läbi 15a krundi. Seega pole Köleri tn 15 krunti kunagi ligipääsutee läbinud. Toiger selgitas, et peamine vaidlus käib 15a ja 15b omanike vahel.

Linnavalitsuse esmane nõue Toigerile detailplaneeringus teelahendusega tegeleda võeti tema sõnul maha, sest selleks puudus õiguslik alus. Toiger täpsustas, et linnavalitsuse korralduse järgi peab küll säilima koostöövalmidus naaberkruntide omanikega, kuid teeprobleemi otseselt krundi nr 15 omanik lahendama ei pea."

Projekt muutus uue arhitekti tõttu

Toiger selgitas, et esialgse joonise koostas arhitektuuribüroost Loop Jüri Pilliroog, kuid nüüd on projekti kaasatud hoopis AA Arhitektid.

"Vahetasime arhitekti välja, sest asi seisis. Jüri Pillirool oli lihtsalt tööd nii palju ja ei jõudnud sellega tegeleda," selgitas Toiger tekkinud muudatust.

Toiger rõhutas korduvalt, et lõplikku arhitektuurilahendust veel pole ning lisaks pole miljööalased spetsialistidki oma tööd alustanud. Seega on Toigeri sõnul liiga vara selles teemas segadust tekitada.

Teemaplaneering näeb ette ühist ehitusjoont

Tallinna linna detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen ütles ERR-ile, et ainus probleemne asi detailplaneeringu juures on vaidlus tagumise krundi ligipääsutee osas.

"Uus maja tuleb sama kaugele kui naabermaja. Seal on kõik teised majad ühel joonel ja vana maja asus tagapool, aga teemaplaneeringu järgi nüüd uus tuleb lihtsalt teistega samale joonele," selgitas Rikkinen.

Ta lisas, et kuna asi on alles algusjärgus, ei oska ta rohkem teemat kommenteerida.