Kohtud soovivad lisaraha ametnike palgatõusuks ja kohtunike palkamiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kohtuhaamrid.
Kohtuhaamrid. Autor/allikas: Silver Gutmann/riigikohus

Kohtud saavad riigieelarvest tuleval aastal 2,6 miljonit eurot rohkem kui tänavu, see aga ei kata vajalikke kulusid kohtumajade töövahendite ja esitlustehnika ostmiseks ega kohtuametnike palgatõusuks. Kohtute haldamise nõukoja hinnangul on kohtuasjade arv kasvutrendis ning suurema koormusega toime tulek vajab nelja uue kohtuniku ametikoha loomist, mille jaoks on tarvis ka suurendada palgafondi.

Justiitsministeerium andis 9. septembril kohtute haldamise nõukojale info esimese ja teise astme kohtutele ettenähtud vahendite kohta ja ka ülevaate kohtuid puudutavatest riigieelarvestrateegia lisataotlustest.

Esialgse eelarve suurus on 46,4 miljonit eurot ehk 2,6 miljonit enam kui tänavu. Eelarve kasv tuleb nõukoja teatel siiski kohtunike palgafondi eelduslikust kasvust seoses palkade indekseerimsisega, kohtute kolmandate isikute kulude kasvust ja kasvanud kohtute postikuludest. See tähendab aga, et planeeritud vahendid jäävad rahastamise tõusust hoolimata lõppkokkuvõttes tänavusele tasemele.

"Eelarve peab võimaldama hoida ja värvata piisava kvalifikatsiooniga kohtuametnikke, tagama kohtumajade turvalisuse, kaasedsed ja kasutajamugavad infosüsteemid ning tehnilised vahendid," märgib nõukoda pöördumises valitsuse poole.

Nõukoda märkis, et oluline on suunata raha õiguskaare digitaliseerimisse kui kohtuametnike kompetentsi ja motivatsiooni tõstmisesse.

Kohtuametnike madala palgataseme tõstis nõukodua esile ka eelmisel aastal eelarvele arvamust andes, paraku ei ole kohtuisiungisekretäride, tõlkide, referentide ja kohtukordnike palgataseke tõstmiseks seni raha leitud. Kohtuametnike palgad on avaliku sektori keskmisest ligikaudu 20 protsenti madalamad ja kohtute majanduskulude suurus ei võimalda vajalike tehniliste töövahendite ja esitlustehnika kohtusaalidesse ostmist.

Nõukoda juhib valitsuse tähelepanu, et praegune kohtunike arv ei võimalda kohutmenetlust kiirendada ega hoida ära menetlustähtaegade pikenemist olukorras, kus kohtuasjade arv kasvab.

Lisaks majanduskeskkonna halvenemisest tingitud kohtuvaidluste arvu kasvutrendile suureneb kohtuasjade arv tuleval aastal seoses jõustuva seadusesättega, mis lühendab kohtulahendist tulenevate tsiviilnõuete täitmise aegumise aega seniselt 30 aastalt 10 aastale ning vaidluse puhul võldniku ja sissenõudja vahel pöörduvad isikud kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagidega.

"Oodata on mitmeid tuhandeid avaldusi, mille menetlemiseks vajab kohtusüsteem juurde minimaalselt neli kohtuniku ametikohta. KHN peab vajalikuks kohtute eelarve kohtunike palgafondi arvestuslike vahendite vastavat suurendamist summas 278 100 eurot aastas," seisab pöördumises.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: