Kruiisihooaeg jäi Eestis tänavu ära ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kruiisihooaeg jäi Eestis tänavu ära, sest Tallinna sadamaid ei külastanud mitte üksi kruiisilaev. Tallinna Sadam teeb vaatamata kroonakriisile ettevalmistusi järgmiseks hooajaks, et sarnaselt viimaste aastatega võtta vastu umbes 300 laeva. Kriisi tõttu ei võeta laevadelt veeteedetasu, mistõttu jääb riigil saamata 18 miljonit eurot.

Tallinna Sadam planeeris tänavuseks rekordilist kruiisihooaega, mis pidi tooma pealinna 338 ristluslaeva. Reisijate arv oleks pidanud ületama mullust rekordit, mil Eestisse jõudis 656 000 kruiisituristi. Kuid kroona tõttu jäi hooeg ära.

"Tallinnasse ükski kruiisialev koos reisijatega jõudnud ei ole, ainukene kruiisikülastus, mis ei olnud ka niivõrd traditsiooniline, toimus meil Tallinnast Saaremaale," kommenteeris Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro.

Tallinna Sadam teeb aga juba ettevalmistusi järgmiseks hooajaks, mil kruiisikai juurde valmib kruiisiterminal. Enne tänavust kroonakriisi võttis Tallinn viimastel hooaegadel stabiiselt vastu üle 300 laeva aastas.

"Järgmise aasta plaan oli tegelikult lukus juba kaks aastat tagasi ja see hetkel on selline, nagu see kaks aastat tagasi oli ehk kruiisifirmad ei ole veel sinna muudatusi teinud, mis muidugi ei tähenda, et nad seda ei tee ja suure tõenäosega nad teevad, sest ei ole kellelgi usku, et samas mahus võiks kohe taastuda kruiisiturism. Kindel on see, et kindlasti 300 külastust meil ei tule," ütles Arro.

Kuigi Saksamaal on tehtud juba esimesi kruiisireise, on ristlusettevõtetel kõikjal suuri probleeme, ütles Arro. Kuna reise ei toimu, seisavad juba juulikuust Tallinnas reidil kaks Saksa laeva.

"Needsamad laevad on käinud meil ka koos reisijatega ja nad oleksid tulnud meile ka sel aastal koos reisjatega ja päris mitmeid mitmeid kordi," kinnitas Arro.

Need kaks kruiisilaeva saavad linnasilueti taustal tasuta seista. Eesti reidile sisenevad laevad on valitsuse otsusel alates aprillist aastaks ajaks veeteetasu maksmisest vabastatud. Augusti seisuga on riigil saamata jäänud 8,3 miljonit eurot.

"Kogu aastane sissetulek oleks riigil olnud sellest 18 miljonit eurot, juhul kui laevakülastuste arv oleks jäänud tavapärasele tasemele. Me teame seda, et mitteregulaarsete laevade puhul on see vähenemine olnud vähemalt 15 protsenti või enamgi, mis teeb tasude laekumise igal juhul väiksemaks, juhul kui tasud oleksid olnud samas määras," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: