"Reetur" rullib lahti loo, kuidas ja miks hakkab Eesti kodanik Eestit reetma

Üllatav võib tunduda, kui lihtsalt nõustutakse reeturiks saama, vähemalt filmis, ja üllatav on seegi, kuidas reetur muudkui reedab, aga vahele ei jää, vähemalt alguses, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam kuueosalisest spioonipõnevikust, mida ETV hakkab täna õhtul näitama.
"Reetur" on esimene kodumaine sissevaade päris-luuremaale. Kokkusattumused tegelikkusega pole juhuslikud ja mitmed tegelased on elust maha kirjutatud.
Näitleja Tambet Tuisk mängib NATO saladuste peavalvurit Eestis Herman Simmi, kes töötas pikalt Venemaa välisluure SVR kasuks. Tema sissekukkumine 12 aastat tagasi oli paljudele jahmatus, et jumal küll, kuidas saab Eesti kõrge riigiametnik reeta oma riigi ja liitlaste saladused. Mõned sõjaväeluure ohvitserid ütlesid kibeduse ja uhkusega, et olid sellist leket ammu kahtlustanud.
Sellise lõpplahenduseni "Reeturi" esimene hooaeg ei ulatu. Küll aga rullub mikrofilmina meie ees lahti lugu, kuidas ja miks üks Eesti kodanik hakkab Eestit reetma.
Enneolematu ei ole ju see, et Venemaa luurab Eestis või üldse NATO ja EL-i riikides ning püüab siin endale kasulikke inimesi koostööle värvata. Kui Eesti või ükskõik, kes meie liitlastest seda suudab, luurab temagi Venemaal ja kui oleks võimalik, värbaks samuti Kremli ja SRÜ saladuste varahoidja.
Venemaa ja NATO on lihtsalt erineval poolel, viisakalt öeldes vastasmängijad, otse öeldes vastased. Oleks ülim rumalus mitte proovida teada saada, millised on vastase plaanid ja mis seal üldse toimub.
Tehnoloogia taevas, maa peal ja vee all laseb oskajate pilkudel ja kõrvadel ulatuda vastase paljude saladusteni ka nii, et keegi ei pea vaenulikule pinnale minema, kompass käes ja püstol põues. Ent ikka on vaja ka inimest vastase enda territooriumil, kes nõustuks töötama vastase vastase heaks. Reetma. Hirmust, ahnusest, edevusest, rumalusest, rahulolematusest, tunnustamisvajadusest... Loetelu pole ammendav.
Üllatav võib tunduda, kui lihtsalt nõustutakse reeturiks saama, vähemalt filmis. Ja üllatav on seegi, kuidas reetur muudkui reedab, aga vahele ei jää, vähemalt alguses. Kuigi libiseb mitu korda noaterale.
Muidugi pole "Reetur" dokumentalistika, Martin Algus stsenaristi ning Andres Anvelt idee autori ja konsultandina ei käinud seda lugu kokku kirjutades mööda kaitsepolitsei toimikute lehekülgi. Selline loomingulisus andiski neile vabaduse ja võimaluse päris loo sisse ja ümber joonistada veel mitu teist lugu. Ergo Kuld ja Tauno Sirel on selle kõik põnevalt üles võtnud.
Aeg, mis "Reeturi" vaatamisele kulub, on hästi kasutatud ja lendab kiiresti. Lõpuks loodad, et ehk ei jää kuus esimest osa viimasteks ja tuleb ka järgmine hooaeg.
Siis võiks selgeks saada, vähemalt filmis, kas Briti ajakirjanikul Edward Lucasel oli õigus. Nimelt andis Eesti president 2012. aastal Leedu julgeolekuameti omaaegsele kõrgele ametnikule Dainis Dabašinskasele Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi – "Eesti-Leedu eriliselt eduka julgeolekualase koostöö edendamise eest". Sageli väga hea informeeritusega Edward Lucas kirjutas aga seepeale, et Dabašinskas on suurepärane Leedu luuraja, kes aitas tabada eestlasest reeturit Herman Simmi.
Kas Tambet Tuisk satub järgmisel hooajal kokku mõne leedulasega?
Vähemalt Andres Anvelt keeldub sellele küsimusele vastamast. Luuremaailma puhul jäävadki sageli, et mitte öelda peaaegu alati paljud küsimused vastuseta.
Toimetaja: Anvar Samost