Siseruumides toimuvatele avalikele koosolekutele, üritustele ja spordivõistlustele lubatakse alates 29. septembrist praeguse 1500 asemel maksimaalselt 750 külastajat.

Külastajate arvu senisest madalam ülempiir kehtib ka konverentsidele, teatrietendustele, kontsertidele, kinoseanssidele ning teistele avalikele üritustele ja koosolekutele, kus on statsionaarsed istekohad.

Ürituste korraldajad peavad tagama distantsi hoidmise, kinni pidama kuni 50-protsendise täitumuse nõudest ning tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo täpsustas hiljem oma algset teadet, et siseruumides toimuvatel konverentsidel, teatrietendustel, kontsertidel, kinoseanssidel jt avalikel üritustel ja koosolekutel, kus on statsionaarsed istekohad, maksimaalselt 50-protsendilise täitumuse piirangut jätkuvalt ei kohaldata.

Kultuuriminister Tõnus Lukas ütles ERR-ile, et kinod, teatrid ja kontserdisaalid ei pea 50-protsendise täituvuspiirangu pärast muretsema, kui seal on kohti alla 750.

"Kui on numbritega istekohad, külastajad identifitseeritavad, siis võib müüa täissaali ehk kõik istmed. Usaldusmeetmed käivad sinna juurde. Asutused on omal algatusel neid usaldusmeetmeid kasutamas – kusagil mõõdetakse kehatemperatuuri, on juba ettevõtmisi, mis on kehtestanud maski nõude või tungiva soovituse," rääkis Lukas.

Lukas soovitas korraldajatel müüa piletteid interneti teel ja kaaluda üritusel maskide jagamist.

Ülejäänud avalikel üritustel, avalikel koosolekutel ja spordivõistlustel jääb 50 protsendi nõue kehtima, samuti nagu jäävad kõikjal kehtima distantsi hoidmise, desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimise nõuded.

Külastajate arvu vähendamist siseruumides toimuvatel avalikel üritustel toetasid ka terviseamet ja valitsust nõustav teadusnõukoda.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et teadusnõukoja soovitus oli vähendada siseruumides külastajate arvu 500-le, kuid valitsus otsustas piirduda siiski 750-ga.

"Kui vaadata mujal maailmas, ka Lätis toimuvat, siis meil on olnud väga liberaalne kord. On oluline, et me ei ootaks ära suuri haiguspuhanguid ja haiguskoldeid, vaid reageeriks ennetavalt," lausus Kiik.

Kiige sõnul on olukord Eestis liikumas halvemuse suunas ning tervisevaldkonnas ollakse liikumas hädaolukorra poole, kuigi haiglasüsteemi jätkusuutlikkus tema kinnitusel veel ohus pole. "Kõik peavad aru saama, et me ei ole enam rahulikus suveperioodis, vaid COVID-i tõusu faasis," rääkis ta.