"Rahva tervis ja turism... Turism on see, mis põhjustab kõige suuremaid riske rahva tervisele. Aga mitte see, et 25 aasta jooksul pole Läti tervishoiusüsteemi piisavalt investeeritud," kommenteeris Läti turismiagentide ja -operaatorite assotsiatsiooni juhatuse liige Eriks Lingeberzinš irooniliselt. Niisugune mulje jääb turismiettevõtjaile Läti valitsuse hoiakuist üha enam, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nakatumist püütakse hoida võimalikult madalal tasemel, kuid kui turismisektorile kriisikava ei teki, võib ettevõtete hinnangul juhtuda, et kriisi möödudes polegi iseäranis Riias enam paljude aastatega rajatud taristut, kus turiste teenindada.

Riike, kust Lätti tulles ei pea isolatsiooni jääma, on jäänud mõni üksik. Soomlased on veel ainsad turistid, keda Läti majutusasutustes kohtab.

Kevadel aitas Läti riik turismisektorit seisakuaja toetusega, sellele järgnes viimaseid päevi toimiv palgatoetuste võimalus. Lõppemas on ka mõne aja kehtinud pankrotialgatamise keeld.

"Kuni 30. septembrini saab veel taotleda riiklikku toetust, mis moodustab 30 protsenti eelmisel aastal tasutud sotsiaalmaksust. Meie ettepanek on pikendada selle toetuse taotlemise aega. Samuti taotleme turismiettevõtjate ajutist vabastamist kinnisvaramaksust, mis võimaldaks alles hoida hotellide ja restoranide taristu," rääkis Lingeberzinš.

Mitte midagi tegemise eest igavesti toetust maksta ei saa.

"Edasi peame vaatama, kas see on mingi maksusoodustus või mõni uus toetusmeede. Nii et peame turismisektori esindajatega koos aru," ütles majandusminister Janis Vitenbergs.

Väljaspool Riiat oli majutusasutustel tänavu rekordsuvi, kuid suurem osa hotellikohti asub siiski pealinnas."Pean erakordselt tähtsaks, et Balti riikide peaministrid hakkaksid omavahel olukorda koordineerima," sõnas Läti hotellide ja restoranide assotsiatsiooni president Janis Naglis.

Majandusministeerium on pakkunud valitsusele koroonanäitaja tõstmist ja nüüd soovitab kaaluda isolatsiooninõude asendamist testidega, kuid toetust neile ideedele praegu valitsuses pole.

Riias viibiv ERR-i ajakirjanik Ragnar Kond rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et erialaliidud püüavad valitsusega nõu pidada, mida ette võtta.

"Tegelikult ei taotletagi ainult raha palkadeks, et n-ö tühja maksta, vaid üks idee on näiteks see, et maksta stipendiume, mis annaks võimaluse hoida inimesi justkui tööl, aga samas neid ka harida, anda lisaväärtust. See on üks perspektiivne idee, mis Lätis on praegu päevakorral. Tervikuna Läti valitsuse suhtumine on olnud see, et hoiame nakatumisnäitaja võimalikult madalal, et riik tervikuna toimiks," rääkis Kond.