Enamiku aastast on Teorehe järv oma pisikeses sängis. Kevadise üleujutuse ajal laieneb see ümbritsevale luhale. Haugid lähevad sinna kudema, kuid lumevaese talve järel taandub vesi kiiresti, vana maakividest tamm ei suuda takistada selle äravoolamist ning kalavastsed ja -maimud jäävad suletud soppidesse lõksu, kirjeldas "Aktuaalne kaamera".

"Sõltuvalt aastast, sõltuvalt veeoludest võib merre laskuda 5000 kala ja mõnel aastal võib laskuda ka ligi null kala. Piltlikult öeldes tegeleme kaladele lasteaiakohtade juurdeloomisega ja kõige selle juures üritame parandada ka Läänemere üldtervist," selgitas Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi vanemteadur Mehis Rohtla.

Et hoida kevadist veetaset kauem ja anda nii kaladele parem võimalus, rajatakse korralik tamm ning ehitatakse paisregulaator ja kalapääs.

Suuremad pinnasetööd on ühel pool, sel nädalal sai paika regulaatori raudbetoonkonstruktsioon.

Ehitajal tuleb arvestada nii keerulise ligipääsu kui ka loodusjõududega.

"Kui puhuvad lääne- ja loodetuuled, siis merevee tase tõuseb ja suuremate tormidega, nagu eelmised kaks nädalat oli, tõuseb merevee tase nii palju, et ujutab ka kogu objekti üle," rääkis Nordpont OÜ projektijuht Kristian Pärtma.

Ta lisas, et töödega ollakse kõigest hoolimata siiski juba viimase kolmandiku peal.

Keskkonnaameti andmetel ei ole varem sellises mastaabis kalade kudetingimuste parandamist ühelgi Eesti järvel ette võetud.

"Sama on proovinud rootslased, kellel samamoodi selliseid rannajärvi esineb ja rootslastel on selline positiivne praktika olemas, et on täheldatud, et haugi loodusliku taastootmise potentsiaal on kasvanud kuni 1000 korda isegi," rääkis keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Tööd peaksid valmis saama oktoobri lõpuks ja maksavad kokku 155 000 eurot.