Küll toob eelarvestrateegia välja, et õpetajate palgakasv on Eestis olnud OECD riikidest üks kiiremaid ning see on jätkuvalt riigi strateegiline eesmärk.

Õpetajate palgavahenditeks on riigi järgmise nelja aasta eelarvestrateegias ette nähtud kokku 1,5 miljardit eurot, mis võimaldab hoida õpetajate arvestusliku keskmise palga tasemel 1540 eurot.

Riik seadis õpetajate puhul eesmärgiks jõuda 2019. aastal tasemele, kus õpetajate keskmine brutokuupalk moodustab 120 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast. Ppetajate keskmine brutokuupalk moodustas mullu Eesti keskmisest palgast 112 protsenti ja võrreldes eelmise aastaga langes suhe keskmisesse palka 1 protsendipunkti võrra. Kui Eesti keskmine brutokuupalk kasvas 7,4 protsenti, siis õpetajatel 7 protsenti.

Õpetajate keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1582 eurot ja töötasu alammäär 1250 eurot. 2020. aastaks eraldati õpetajate palgafondi lisaraha täiendavalt 2,5 protsenti. Õpetajate töötasu alammäär kasvas 5,2 protsenti ja on hetkel 1315 eurot.

Kuigi õpetajate sihtgrupile on valitsuse otsusega alates 2014. aastast eraldatud lisaraha igaks eelarveaastaks, on palga eesmärktaseme saavutamist raskendanud Eesti keskmise brutokuupalga kiire kasv.

Riik plaanib muuta õpetajana tööle asumise paindlikumaks

Eelarvestrateegia kohaselt tuleb järgneva nelja aasta jooksul pöörata enam tähelepanu õpetajate motiveerimisele ja järelkasvu tagamisele. Plaanis on uuendada õpetajate täiendusõppe ja ameti atraktiivsuse tõstmise kontseptsiooni.

Järelkasvu tagamiseks plaanib riik arendada ka paindlikud teed õpetajaametisse sisenemiseks.

Lasteaiaõpetajate palka plaanib riik hoida 90 protsendi lähistel õpetaja palgast ja magistrikraadiga õpetajate palk üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel, milleks on aastatel 2021−2024 kavandatud kokku 60 miljonit eurot.

Riik plaanib jätkata ka riigigümnaasiumite loomisega ning aastaks 2024 peaks tegutsema Eestis 26 riigigümnaasiumi. 2021. aasta riigieelarve näeb riigigümnaasiumide kaoks ette 25,2 miljonit eurot.

Kõrghariduse rahastamiseks näeb eelarvestrateegia nelja aasta eelarveks ette 650 miljonit eurot, seejuures plaanib riik valmistada ette doktoriõppe reformi doktorantidest nooremteadurite kujundamiseks, et kujundada doktoranditoetus ümber nooremteaduri töötasuks ja siduda doktorandid töölepingutega.