Huko Aaspõllu, Merilin Pärli ja Martin Šmutov leidsid, et riigieelarve koostamine on suletud protsess, mis ei anna riigikogule olulist rolli ning ehkki tegemist on riigi kõige olulisema seadusega, ei ole riigieelarve ja selle seletuskiri tavainimese jaoks mõistetavad.

"Eelarve on nagu juba tavaks saanud loetamatu dokument. Ma ei usu, et Eestis keegi päriselt selle läbi töötab või loeb. Mõned üksikud välja arvatud," tõdes Aaspõllu.

"Kui see on riigi kõige tähtsan seadus, siis ei peaks ju nii olema, et riigieelarvet ja seletuskirja loevad ainult friigid (veidrikud - toim.). Kui see on nii tähtis, siis võiks sellega tutvuda iga kodanik ja riigikogu liige," leidis Õhtulehe peatoimetaja Šmutov.

Šmutov tõi ka esile, et riigikogu liikmetel ei ole praeguses riigieelarve heakskiitmise protsessis olulist rolli, kuna neil puuduvad ressursid valitsuse ja ministeeriumidega väidelda. Šmutov viitas president Kersti Kaljulaidi 24. veebruari kõnele, milles viimane küsis: "Millega sa tegeled armas riigikogu?" ja kutsus parlamenti endale suuremat rolli võtma.

"Kuidas on siis nii, et alluvad ehk siis valitsus annavad ülemustele ehk siis riigikogule mingi dokumendi ja ongi kõik!? Kus on see ülemuste osa koalitsiooni poole pealt?" päris Šmutov.

Tema sõnul ei saa olla rahul sellega, et kui ministritest erakonnaliidrid eelarvekava koostsid, siis teiste rolliks jääb ainult kaasa noogutada ja nõustuda. "Tegelikult peaks siin arutelu alles algama. Sealt peaks mingid asjad välja lendama, mingid asjad sisse minema. Ja ma ei mõtle siin katuserahasid. [Siin peaks ka küsima] kas võtame laenu, kui palju võtame. Ja kui ei taha, siis ei võta. Aga neid diskussioone koalitsiooni sees ei ole," rääkis Šmutov.

Tema hinnangul võiks riigikogu rolli laiemalt läbi mõelda, kaaluda selle ümbermõtestamist, reformi riigikogus endas. "Sest praegu ei olegi riigikogu liikmel, kes läheb vastasseisu minstri ja tema ministeeriumga, jõudu, et oma ettepanekuid ja analüüse teha - tal ei ole selleks ressursse, nõunikke," märkis Šmutov.

"Kuigi meil on parlamentaarne riik, siis vähemalt riigieelarve juures on ta lihtsalt väga nõme tempel. Aga see ei tohiks niimoodi olla. Tahaks, et riigikogus oleks keegi nii tark ja pakuks need lahendused välja," ütles ta.

Pärli tõi esile selle, et kõigile eelarve sisu puudutavatele küsimustele said ajakirjanikud vastuse, et nende kohta võib midagi öelda pärast 30. septembrit (kui on riigieelarve esitamise tähtaeg - tom.). "Ehk et mingit sisulist diskussiooni pole keegi olnud valmis avamagi, et rääkida, mis need valikud on, mis kabinetivaikuses sünnivad," märkis ta.

Temaga haakus Aaspõllu, kes leidis, et debatte eelarve üle ei peeta seetõttu, et see tekitab ministritele probleeme ja halba reklaami, kui arutada avalikult mõne eelarverea vähendamist või näiteks maksude tõstmise üle. "Politiikud saavad aru, et sellline asi neid kuidagi populaarsemaks ei tee," tõdes ta.

Aaspõllu tõi ka esile, et kokku üle 400 lehekülje paksune eelarve pole ühtselt kokku kirjutatud, vaid on eklektiline, sisaldab materjale, mis üle kantud eelnevatest aastatest. "Isegi riigikontroll on seal esinenud vigadele tähelepanu juhtinud," märkis ta.

Selle üks põhjus on aga kiirustamine - poliitikud lepivad kõigest mõni päev enne eelarve esitamise tähtaega selles kokku ning ametnikel on seda väga keeruline kiiresti kokku kirjutada. Võib-olla oleks kasu, kui poliitilise kokkuleppe aeg oleks enne ja siis jääks veel mingi aeg eelarve kokkukirjutamiseks, arutles Aaspõllu.

Lisaks võiks eelarve juures rohkem kasutada moodsamaid info edastamise vahendeid nagu interaktiivseid graafikud ja tabelid, leidis Aaspõllu. "Et inimene saaks vaadata, kust raha tuleb ja kuhu see läheb. Sest praegu eelarve seletuskirjas olevaid eklektilisi tabeleid ja müstilisi mõõdikuid vaadates ei saa midagi selgemaks," tõdes ta.

Pärli hinnangul näitab riigieelarve hoomamatust ka see, kuidas iga huvigrupp eelarvekava avaldamisel otsib sealt ennast puudutava eelarverea ja siis vastavalt sellele "kas tõstab kisa või mitte".

Lisaks arutasid saates osalenud ajakirjanikud pikemalt ka Estonia huku ja koroonaviiruse leviku teemadel.