Ratas: üks protsent teadusesse on tugev vai maas, millest tagasi minna ei tasu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Peaminister Jüri Ratas (KE) ütles "Esimeses stuudios", et viimase paarikümne aasta jooksul pole teadusrahastuse viimine ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) olnud ilmselt valitsuste prioriteet, kuid järgmise aasta eelarve on selles osas tugeva märgi maha pannud.

Ratas rääkis saates, et tuleva aasta riigieelarvet kokku pannes tuli arvestada kolme kriisiga.

"Ma ütleks, et me oleme kolmes suures kriisi. Üks on tervishoiukriis, teine on majanduskriis - võib öelda, et see on selle sajandi vast kõige keerulisem majanduskriis, mis on ka üleilmne - ja kolmas on prognoosimatuse kriis ehk tegelikult kõik prognoosid, kui ka hinnata siin rahandusministeeriumi või Eesti Panga prognoose, ühe kuu jooksul erinevad kümnetes kordades," selgitas ta.

"Ma arvan, et see eelarve, mis täna on edasi antud riigikogule, on kindlasti tasakaalukas eelarve, ta on kindlasti tulevikku vaatav eelarve ja ta on kindlasti ajalooline eelarve," lisas peaminister.

Tema sõnul lahendab eelarve märgilisi asju, mida pole aastakümnetega suudetud teha. Muu hulgas tõi ta näiteks teadus- ja arendustegevusse SKP-st ühe protsendi suunamise.

"Eelarves sees on teadus- ja arendustegevuse üks protsent ja mitte ainult järgmiseks aastaks, vaid läbivalt kogu riigi eelarvestrateegia, kogu nelja aasta jooksul ja see annab ikka väga olulise tõuke Eesti teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni, ettevõtlusesse," ütles Ratas.

Peaminister tõdes, et teadus- ja arendustegevuse rahastuse suurendamisest on rääkinud kõik valitsused, peaministrid ja riigikogu koosseisud. "Seda me ei ole mingitel põhjustel siiamaani Eesti riigis suutnud teha. Ja see ei ole lihtsalt üks asi, vaid see on minu meelest väga strateegiline muutus, tulevikku vaatav muutus," sõnas ta.

Tema hinnangul pole eelmised valitsused teadus- ja arendustegevuse rahastamist ühe protsendini viinud nii rahalistel põhjustel kui ka sellepärast, et prioriteedid pole paigas olnud.

"Sealhulgas ka minu valitsuste oma, absoluutselt. Ma ei saa seda kuidagi kõrvale jätta. Aga me täna oleme selle ära teinud ja ma olen selle üle kindlasti uhke ja mul on selle üle hea meel," ütles peaminister.

Ratase sõnul on teadus- ja arendustegevuse üks protsent tugev märk, mis võiks püsima jääda.

"Jah, selles võib kindel olla, et järgmisel aastal nähakse ette suurusjärgus 56 lisamiljonit eurot. See teeb üle 280 miljoni euro 2021. aasta kohta, mis on üks protsent. /.../ Me küsite, mis saab siis, kui majandus teeb väga kiire tõusu? Me soovime ju, et see eelarve viiks Eesti majanduskriisist võimalikult ruttu välja, et see oleks võimalikult suur tugi meie ettevõtlusele ja tööhõivepoliitikale. See tähendab loomulikult seda, et riik vaatab igal kevadel üle riigi eelarvestrateegia ja igal sügisel järgmise aasta riigieelarve. Ma arvan, et see üks protsent on väga tugev vai, mis on maha pandud, kõige paremas mõttes, et siit tagasi minna, ma arvan, ei tasu," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: