Kiviõli Keemiatööstus otsib Uljaste uurimiseks abi valitsuselt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Rene Kundla/ERR

Kuna Lüganuse vald oli Kiviõli Keemiatööstusele uuringuloa andmise vastu, soovib tööstus positiivset vastust valitsuselt, teatas "Päevakaja".

Tööstusele vajalike põlevkivivarude kaevandamise võimalikkuse väljaselgitamiseks soovis Kiviõli Keemiatööstus Keskkonnaametilt luba Uljaste uuringuruumis kuni 40 puuraugu ja 15 uuringukaeveõõne rajamiseks. Aukude puurimissügavuseks oli taotlusele märgitud kuni 50 meetrit. Keskkonnaamet küsis seisukohta Lüganuse vallalt.

Uuringuluba arutati Lüganuse volikogu 17. juuni istungil ja saadikud olid ühehäälselt loa andmise vastu. Lüganuse vallavanema Andrea Eiche sõnul ei olda niivõrd uuringu vastu, kuivõrd kardetakse tulevikus sellele järgneda võivat põlevkivi kaevandamist. "Ei saa öelda, et me uuringut kardame, sest ükski uuring pole ju halb. Kõike, mida saab uurida, tulebki uurida, et me teaks oma ümbruses olevatest maavaradest rohkem, sealhulgas ka vee käitumisest rohkem. Pigem ongi mure Uljaste järve puhul, et kui seal kõrval lõpptulemusena kaevandama hakatakse, kas see järv ka alles jääb. Pigem on see hirm. Kiviõli Keemiatööstus tegi küll hüdrogeoloogilise taotluse, kuid kaugema sooviga kaevandada ikkagi põlevkivi."

Kiviõli Keemiatööstuse põlevkivi tootmisjuht Kaidi Sulp põhjendas seda, miks nad valla otsusega rahul ei olnud, järgmiselt: "Kiviõli vallavolikogu otsus ei rahuldanud meid selle pärast, et sellel otsusel puudusid põhjapanevad selgitused. Need põhjused olid kergelt ümberlükatavad."

Kiviõli Keemiatööstuse olemasolevatel kaeveväljadel jagub Kaidi Sulbi sõnul põlevkivi kümneks aastaks. Enne uute põlevkivivarude uurimist soovitakse teha piirkonnas hüdrogeoloogiline uuring. "Meie lõppeesmärk muidugi oleks põlevkivi kaevandamine. Aga alustaksime keskkonnatingimuste väljaselgitamisest. Me tahamegi välja uurida hüdrogeoloogia poole, pluss veel erinevad geoloogilised anomaaliad. Eesmärk on välja selgitada, kas selles piirkonnas tulevikus üldse potentsiaalselt saaks kaevandada ja kui saaks, siis millistel tingimustel. Alles siis, kui uuringud selgitaksid, et sealt on võimalik kaevandada, hakkaksime uurima sealset põlevkivi. Me teame, et seal on põlevkivi, kuid me ei tea, kui sügaval ta on, kui palju seal on erinevaid rikkevööndeid ja millise kvaliteediga ta on," rääkis Sulp. "Tegelikult, kui meie algsesse taotlusesse natuke süüvida, siis tuleb sealt ilusti välja, et me sooviksime teha uuringu kahes etapis, millest esimene uuriks veerežiime ja alles seejärel hakkaksime põlevkivi uurima."

Erijuhtudel saab vabariigi valitsus anda uuringuloa riigi huvile tuginedes. Riigi huvi väljaselgitamiseks kirjutaski Keskkonnamet Kiviõli Keemiatööstuse taotlusele tuginedes oktoobri alguses kirja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Seejärel on kavas küsida Keskkonnaministeeriumi arvamust. "Oleme andnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kuu aega vastamiseks, on võimalik, et nad ka pikendavad tähtaega. Seejärel on ka Keskkonnaministeeriumil üks kuu aega vastamiseks. Eeldatavalt võiks meil olla kahe kuu jooksul selge, kas on vajalik pöörduda valitsuse poole või mitte," rääkis protsessist Keskkonnaameti maapõuespetsialist Lilli Tamm.

Uljastele plaanitavate puuraukude vastu toimus suve alguses rahva meeleavaldus "Päästame Uljaste järve".

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: