Saksa telesaade: Eesti metsade lageraie taga on taastuvenergia trend ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lageraie.
Lageraie. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Saksa riikliku telekanali ARD saatesari "Europamagazin" tegi sissevaate Eesti metsapoliitikasse ja laskis eetrisse ligi kuueminutilise klipi pealkirjaga "Estland: Waldrodungen für die Pelletindustrie", milles leitakse, et siinsete metsade lageraie taandub taastuvenergia trendile.

Saates räägitakse, et olukorras, kus Saksamaa metsapindala isegi kasvab, pakub tõe ebameeldivamat poolt seik, et kaugeltki igal pool Euroopas see nii ei ole. Euroopa Liidu teadlased analüüsisid satelliidipilte ja tegid ehmatava avastuse. Nimelt oli aastatel 2011–2015 näiteks Skandinaavias kõik veel hästi ja metsapindala üldiselt ei muutunud. Aga 2016. aastal suurenes metsaraie ühtäkki väga kiiresti, peaaegu 50 protsendi võrra. On ka näha, kus metsade lagedaks raiumine on kasvanud – nimelt Rootsis ja Soomes, samuti Balti riikides Leedus ja Eestis. Miks? Selle olulise küsimuse vastuseks on: CO2-eesmärkide tõttu. Saates leitakse, et just taastuvenergia trend kannab kaasvastutust metsade lageraie pärast Eestis.

ARD võttegrupp käis Põhja-Eestis ja rääkis Tammikus suvekodu pidava ja kohalikku loodust tundva Liina Steinbergiga. Koroonakriisi ajal Brüsselist Eestisse naastes avastas ta, et märkimisväärne osa metsadest on langetatud.

"Euromamagazini" autorite kinnitusel kaob Eesti looduse mitmekesisus aina enam – kui lehtpuud on maha saetud, asendatakse need kiiresti kasvavate kuuskedega. Eriti nõutud on palgid pelletitööstuses. Pelletid on Euroopa Liidu jaoks biomass, mille põletamine klassifitseerub taastuvenergiaks. Raiejäätmete puhul oleks see Steinbergi arvates ka mõttekas, aga tootjad soovivad aina enamat.

"Jah, alguses oli mõeldud nii, et pelleteid toodetakse ülejääkidest, aga kogu see äri on nii tulus, et nüüd tehakse ka ümarpalgist pelleteid," ütles Steinberg saksakeelses intervjuus. 

"Europamagazin" juhib tähelepanu asjaolule, et tuhanded palgid ootavad Eesti suurima graanulitootja Graanul Investi laoplatsil töötlemist. Üle kogu maailma toodab see ettevõte 2,7 miljonit tonni aastas. Puidutööstus on Eesti majanduse jaoks äärmiselt oluline. Sellega on otseselt seotud 30 000 töökohta. Selles, et ka väärtuslikku puitu põletatakse biomassina, pole Eesti keskkonnaministeerium seni mingit probleemi näinud.

"Biomassi põletamine ei takista meil saavutada CO2-neutraalsuse eesmärki. Meil ei ole palju alternatiive. Biomass on taastuvenergia. Puud kasvavad tagasi. Kui me saame puud metsast selliselt kätte, et me ökosüsteemi ei kahjusta, on puit igal juhul taastuv materjal," ütles ARD-le Marku Lamp keskkonnaministeeriumist.

Ökosüsteemi kahjustamata jätmine on aga küsitav, sest juba praegu on märgata lindude arvukuse olulist vähenemist metsades. Viimase 40 aasta jooksul on Steinbergi sõnul nende populatsioon vähenenud 25 protsenti võrra. Seda muuhulgas seetõttu, et valitsus lubab erandeid andes raiuda metsa ka lindude pesitsusajal.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: