Armeenia ja Aserbaidžaan leppisid Moskva kohtumisel kokku relvarahus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Aserbaidžaani välisminister Jeyhun Bayramov, Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Armeenia välisminister Zohrab Mnatsakanyan Moskvas.
Aserbaidžaani välisminister Jeyhun Bayramov, Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Armeenia välisminister Zohrab Mnatsakanyan Moskvas. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Armeenia ja Aserbaidžaan leppisid Moskvas kokku relvarahus Mägi-Karabahhi regioonis, mis algab 10. oktoobri keskpäevast, teatas laupäeva varahommikul Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

"Relvarahu kuulutatakse humanitaarkaalutlustel välja 10. oktoobri keskpäevast," ütles Lavrov avaldusest ette lugedes.

Punase Risti vahendatud relvarahu ajal vahetavad vaenupooled sõjas hukkunuid ja vange.

"Konkreetsed relvarahu tingimused lepitakse kokku eraldi," lisas Venemaa välisminister.

Lavrovi sõnul leppisid Armeenia ja Aserbaidžaan ühtlasi kokku alustada sisulisi kõnelusi Mägi-Karabahhi piirkonna üle. 

"Aserbaidžaan ja Armeenia alustavad sisulisi läbirääkimisi, et võimalikult kiiresti saavutada kriisile rahumeelne lahendus," sõnas Lavrov ajakirjanikele ja lisas, et selliseid kõnelusi vahendab Minski rahvusvaheliste läbirääkijate rühm.

OSCE Minski grupi eesistujariigid on USA, Prantsusmaa ja Venemaa.

Välisministrid kohtuvad Moskvas

Moskvas algasid reede õhtul Aserbaidžaani ja Armeenia välisministrite kõnelused Mägi-Karabahhi konflikti lahendamiseks.

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova teatas kõneluste algusest Facebookis. Aserbaidžaani välisministri Jeyhun Bayramovi ja Armeenia välisministri Zohrab Mnatsakanjani kõnelusi vahendab nende Vene ametivend Lavrov. 

Ka Vene peaminister Mihhail Mišustin ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan arutasid reedel Jerevanis olukorda Mägi-Karabahhis. Mõlemad valitsusjuhid tõid välja vajaduse vaenutegevusele võimalikult kiiresti lõpp teha. Mišustin väljendas kaastunnet Karabahhi konfliktis hukkunud inimestele ja nende lähedastele. 

Vene president Vladimir Putin kuulutas Moskva kõnelused välja neljapäeva õhtul ning kutsus üles relvarahule humanitaarkaalutlustel. 

Armeenlastega asustatud Mägi-Karabahh lõi Aserbaidžaanist lahku 1990. aastate alguses peetud sõjas, mis nõudis umbes 30 000 inimelu. Territoorium ja seda ümbritsevad seitse Aserbaidžaani piirkonda jäid Jerevani toetatud separatistide kontrolli alla. 

Aserbaidžaani ja Armeenia vahel algasid 27. septembril kõige ägedamad lahingud Mägi-Karabahhi üle alates 1994. aasta relvarahust. 

Alijev: Aserbaidžaan muutis status quod ja hävitas kontaktliini

Aserbaidžaani president Ilham Alijev teatas reedel, et ta on muutnud Mägi-Karabahhi konflikti status quod.

"Ma olen muutnud status quod lahinguväljal. Seda ei eksisteeri. Kontaktliin? Seda ei ole. Me oleme selle lõhkunud ja hävitanud," ütles Alijev telepöördumises rahvale.

Armeenia relvajõud on kontaktliini betoonstruktuuridega 30 aastat kindlustanud, ütles ta. Aserbaidžaani väed on need struktuurid nüüd hävitanud.

"Me anname Armeeniale võimaluse lahendada konflikt rahumeelselt. See on nende viimane võimalus," ütles Alijev telepöördumises samal ajal, mil kahe riigi välisministrid alustasid Moskvas kõnelusi. 

"Ainus tee selle küsimuse lahendamiseks on meie territooriumi vabastamine," ütles ta, lisades, et läbirääkimised jäävad ära, kui Armeenia välisminister ütleb Moskvas, et Karabahh kuulub Armeeniale. 

"Me oleme võitmas," ütles Alijev. "Me saame oma maad tagasi ja taastame oma territoriaalse terviklikkuse." 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: