Tartu Ülikool vähendab võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohtade arvu
Tartu Ülikool plaanib lähiaastatel vähendada võõrkeelsetel õppekavadel tasuta õppekohtade arvu umbes saja kohani.
2018. aastal asus võõrkeelsete õppekavade tasuta õppekohtadele õppima 220 inimest, kes ei olnud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud. Sel aastal oli selliseid tudengeid 162. Lähiaastatel plaanib ülikool tasuta kohtade arvu veelgi vähendada kuni umbes saja kohani.
Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles ERR-ile, et õppekohtade arvu vähendatakse eri põhjustel.
"Peamiselt seetõttu, et kõrghariduse rahastus pole kasvanud proportsionaalselt SKP kasvu ja elukallidusega. Seetõttu peame vaatama üle, mida suudame tasuta pakkuda. Oleme ka otsustanud, et eestikeelses õppes ei saa me tasuta vastuvõttu kasvatada, mida varasemalt tegime. Lihtsalt raha ei jätku," selgitas Valk.
Õppeprorektor tõi välja, et õppekohti vähendatakse ka seetõttu, et ülikool on n-ö rahvusvahelistumises väikse läbimurde saavutanud.
"Meid tuntakse ning siia tahetakse tulla õppima. Me ei pea seda enam sellises mahus toetama. Rahvusvahelistumise peamine eesmärk on olnud läbivalt õppekvaliteedi tõstmine, sh ka väga heade tudengite värbamise abil," sõnas Valk.
Valk selgitas, et kohtade vähendamisel tegelikkuses väga suurt majanduslikku mõju ei ole. Ta tõi välja, et kui praegustest pakutavatest tasuta kohtadest tahetakse ligikaudu 60 ära kaotada, ei saa eeldada, et needsamad kohad tasulises õppes täituks.
"Kui need täituvad, siis tähendab see ümardatult ca 300 000 (eurot – toim.) aastas. Kahe aasta kohta, mis magistriõpingud kestavad, 600 000. See on alla ühe protsendi ülikooli õppe-eelarvest, seega suurt rahavõitu me ei saa. Lisaks peame osa sellest rahast nüüd kulutama täiendavale turundustegevusele," ütles Valk.
Samas on tema sõnul hinnata raskem mõju õppetööle, sest kui tasuta kohti üldse poleks, võivad mõned väiksemad õppekavad kokku kukkuda.
"Teine kardetud mõju on heade üliõpilaste arvu langus. Pakume tasuta kohti, et saaksime võimekaid kandidaate, kel on võimalus eri ülikoolide vahel valida. Kui tasuta kohti üldse pakkuda ei saa, siis kaotame olulise argumendi võimekate värbamiseks. See aga mõjutab ka neid, kes ise tasuta kohale ei saa. Piisav grupp tugevaid kandidaate mõjutab kogu õppegrupi vaimsust ja tulemuslikkust. On oluline, et kasvõi väike osa oleksid tipud, ütles Valk.
TTÜ-s on ingliskeelsetel õppekavadel õppimine tasuline
Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles ERR-ile, et ingliskeelsed õppekavad on tasulised, kuid võimekamatele tudengitele pakutakse sihtstipendiume, mis õppemaksu sisuliselt katavad.
"Kas me 2021/2022 õppeaastaks sihtstipendiume anda tohime, sõltub riigikogu otsusest, kas kõrgharidusseadust muudetakse. Kui riigikogu otsustab, et sihtstipendiume enam kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele anda ei tohi, siis me neid alates järgmisest õppeaastast uutele tudengitele ei paku," selgitas Voll.
Voll tõi välja, et viimastel aastatel on ülikool sihtstipendiumite arvu iga-aastaselt 15 protsendi võrra vähendanud.
"Eesmärgiks on jõuda niikaugele, et pakume igal aastal kolmandatest riikidest vastuvõetavatele motiveeritud ning andekatele tudengitele sada sihtstipendiumit," sõnas õppeprorektor.
Näiteks oli möödunud õppeaastal 212 sihtstipendiumi, sel õppeaastal on neid 185 ning järgmiseks õppeaastaks on neid planeeritud 163.
Ka TLÜ-s ei ole võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohti
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll ütles ERR-ile, et võõrkeelsetel õppekavadel tasuta kohti pole, kuid saavad tudengid näiteks välisministeeriumist stipendiumit taotleda. Oll tõi välja, et sel aastal sai ministeeriumist stipendiumi viis välisüliõpilast.
"Tasuta õppimise võimalus tekib üliõpilastele, kes on /.../ saanud hea õppeedukuse puhul soodustuse. Tavaliselt ei ole sellisel juhul kogu õppimine tasuta, vaid soodustust tehakse õppemaksu mingis osas. Soodustuste tegemise maht sõltub akadeemilise üksuse eelarvelistest võimalustest," lisas Oll.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve