Otsusega luuakse ühine nakkusmäära kaardistamise süsteem riskipiirkondade tuvastamiseks EL-is, ehkki reeglid pole liikmesriikidele siduvad.

"See oli pika töö viimane faas, kus otsus vastu võeti ja liikmesriigid rõhutasid seda, et see on ainult esimene samm. Tegelikult tahetakse veel rohkem ühtlustada, veel rohkem ettearvatavust Euroopasse. Ma usun, et võib-olla sama ütlevad ka peaministrid, kui nad neljapäeval-reedel ülemkogul kohtuvad," rääkis välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer "Aktuaalsele kaamerale".

"See on väga hea, et need soovitused on vastu võetud ja teatud minimaalne ühisstandard on loodud, aga siiski me võiksime üritada rohkem teha ja võib-olla töö tulevikus selle dokumendiga jätkub. Vähemalt seda võis liikmesriiikide tänasest arutelust välja lugeda," lisas ta.

Liikmesriigid peaksid igal nädalal esitama haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskusele (ECDC) kättesaadavad andmed järgmiste kriteeriumite alusel:

- uute teatatud juhtumite arv 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul;
- viimasel nädalal tehtud testide arv 100 000 elaniku kohta (testimise suhtarv);
- positiivsete testide osakaal viimasel nädalal tehtud testides (positiivsete testimistulemuste määr).

Nende andmete põhjal peaks keskus avaldama iganädalase piirkondi kajastava EL-i liikmesriikide kaardi, et toetada liikmesriike otsuste tegemisel.

Sellel kaardil tuleks piirkonnad märgistada järgmiste värvidega:

- roheline, kui 14 päeva uute teatatud juhtumite suhtarv on väiksem kui 25 ja positiivsete testimistulemuste määr on väiksem kui neli protsenti;
- oranž, kui 14 päeva uute teatatud juhtumite suhtarv on väiksem kui 50, kuid positiivsete testimistulemuste määr on neli protsenti või kõrgem, või kui 14 päeva uute teatatud juhtumite suhtarv on vahemikus 25–150 ja positiivsete testimistulemuste määr on alla nelja protsendi;
- punane, kui 14 päeva uute teatatud juhtumite suhtarv on 50 või suurem ja positiivsete testimistulemuste määr on neli protsenti või kõrgem või kui 14 päeva uute teatatud juhtumite suhtarv on suurem kui 150;
- hall, kui teave ei ole piisav või kui testimise suhtarv on väiksem kui 300.

Liikmesriigid ei tohiks piirata rohelistest piirkondadest või rohelistesse piirkondadesse reisivate isikute vaba liikumist.

Piirangute kohaldamist kaaludes peaksid nad arvestama oranžide ja punaste piirkondade vahel esinevaid epidemioloogilise olukorra erinevusi ning tegutsema proportsionaalselt. Nad peaksid samuti arvesse võtma epidemioloogilist olukorda oma territooriumil.

Liikmesriigid ei tohiks põhimõtteliselt keelata teisest liikmesriigist reisivate isikute sisenemist riiki. Need liikmesriigid, kes peavad vajalikuks kehtestada piirangud, võivad muudest kui rohelistest piirkondadest reisivatelt isikutelt nõuda:

- karantiini jäämist;
- testi tegemist saabumisel.

Liikmesriigid võivad pakkuda võimalust asendada see test enne saabumist tehtava testiga.

Liikmesriigid võivad samuti nõuda, et nende territooriumile sisenev isik esitaks reisija asukoha vormi. Võimalikuks ühiseks kasutamiseks tuleks välja töötada ühine Euroopa reisija asukoha vorm.