Konkurentsiamet uuris sotsiaalministeeriumi ettepanekul apteegiteenuste sõltumatust ja ravimituru konkurentsi olukorda, sest ravimiturg on ka pärast aprillis jõustunud apteegireformi kolme suurema hulgimüüja käes, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Apteegid on endiselt lepinguliselt hulgimüüjatega tihedalt seotud, kuigi hulgimüügiturul ebaseaduslikku valitsevat mõju pole. Uuritud 100 apteegi juures ei tuvastatud, et proviisoril ei ole tegelikku võimu oma apteegi üle.

Kokkuvõttes ütleb amet, et konkurentsi mõistes on seaduspärane, et proviisorile kuuluv apteek esindab üldtuntud apteegiketi kaubamärki, on apteegiruumidega selle kaubamärgi ehk siis frantsiisiandja allrentnik ja et apteegi juhtkonnas on sageli kas advokaat või frantsiisiandja töötaja.

"Ta on küll leppinud kokku frantsiisi suhtes ja läbi selle franstiisiandja annab talle paljud äripraktikad ette. Aga mis on oluline just strateegilisel tasandil, on see, et apteeker võib homme oma eelistusi muuta, ta võib apteeki hakata teistmoodi pidama, ta võib juhatuse liikmed välja vahetada ja see on kõige olulisem asi, mida me valitseva mõju puhul vaatame," ütles konkurentsiameti järelevalve osakonna juhataja Juhan Põldroos.

Frantsiisikokkulepped sisaldavad küll piiranguid apteekrist franstiisivõtja suhtes, kuid majandustegevuse mõistes on need on tavapärased.

"Ta on majanduses kaunis levinud viis, kuidas äri teha ja enamikel tegevusaladel ta ei ole keelatud. Ilmselt ei peaks keegi seda ka kuidagi ebanormaalseks. See, et ta nüüd läheb apteegireformi eesmärkidega teatud mõttes vastuollu, on teine küsimus," lisas Põldroos.

Konkurentsiamet uuris apteeke konkurentsiõiguse alusel ega tuvastanud valitseva mõju omamist ravimiseaduse alusel.

Sellegipoolest pakub amet, et ravimiseaduses tuleks selgelt sätestada nõue, et apteeker on 51 protsendi ulatuses nii apteegi omanik kui ka juhatuse liige.

Sotsiaalminister Tanel Kiige (KE) sõnul tuleks enne seaduse muutmist analüüsida, kuidas reform käivitus.

"Praegu on pool aastat möödnud tegelikult sellest reformist. Me teame, et apteegiteenus säilis praegu kõikides asulates samal tasemel nagu enne. Üksikud sulgemised toimusid suuremates keskustes, mis ei mõjutanud apteegiteenuste kättesaadavust. Me teame seda, et proviisorite osakaal tänu sellele on nüüd tõusnud ja neil on rohkem otsustusõigust kui varem. Kindlasti aitab see kaasa ka läbipaistvuse parandamisele," rääkis Kiik.