Aasa ja Helme hinnangul võiks Patarei arendus samuti riigilt laenu saada
Rahandusminister Martin Helme ja majandusminister Taavi Aasa hinnangul võiks riigilt saada laenu ka Urmas Sõõrumaa arendatav Patarei merekindlus. Enne valitsuse lauale jõudmist otsustab laenutaotluste üle aga Kredexi nõukogu, mille hinnangul ei vasta arendus laenu tingimustele.
"Minu suhtumine Porto Francosse on ristivastupidine laialt levinud seisukohale, et neile ei oleks tohtinud raha anda. Mina oleksin tahtnud, et raha… ma jätkuvalt olen veendunud, et Kredex peaks seda raha, mis me lisaeelarves eraldasime kiiremini ja suuremas mahus välja laenama, et Eesti majandust elavdada," rääkis Helme neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Helme sõnul võiks laenu anda veel rohkematele taotlejatele ja projektidele ning siis oleks vähem muret ka selle üle, miks just Porto Franco arendus laenu sai.
"Ma arvan, et see teema ei ole veel lõpetatud, aga ma oleks tahtnud, et ka näiteks Patarei merekindluse projektile oleks olnud võimalik Kredexist raha laenata. Ma arvan, et mida rohkem me suudame turule laenu pakkuda mõistliku hinnaga, seda parem. Ja mida rohkematele ettevõtetele või projektidele me suudame seda pakkuda, seda vähem on õhus küsimust sellest, kes sai ja miks sai erikohtlemist," sõnas Helme.
Kuue kinnisvaraarendaja hinnangul on Porto Francole antud laen ebaaus konkurentsieelis ja ettevõtjad ootavad Euroopa Komisjoni hinnangut riigi tegevusele.
Rahandusministri sõnul on tavapärane, et suurte hangete ja projektide puhul konkurendid algatavad õiguslikke vaidlusi, seda ka Porto Franco abi puhul.
Aas rõhutas, et oluline on eristada, et tegemist on laenu, mitte toetusega ning ka tema hinnangul väärib Patarei arendus laenu. Aas juhtis tähelepanu, et esimese otsuse teeb taotluste puhul siiski Kredex, mitte valitsus.
"Porto Franco puhul ei ole tegemist mingi tagastamatu abiga, tegemist on laenuga, mis tuleb tagasi maksta. Selles mõttes olen rahandusministriga ühte meelt, et minu meelest on väga hea projekt ka Patarei, sest jällegi – tegemist oleks laenuga, mis elavdab majandust, aitaks ehitusettevõtjatel tööd anda. Mis kõige tähtsam – riik saab selle raha tagasi, mis ta majanduse elavdamisse pani," ütles Aas.
"Mis puudutab teisi kinnisvaraettevõtjaid, siis ma olen korduvalt seda öelnud, et õige koht laenusaamise taotluse esitamiseks on Kredex, Kredex vaatab taotlused läbi, annab neile oma hinnangu, kas nad vastavad tingimustele ja kui nad vastavad tingimustele, siis toob rohkem kui 10-miljoniste taotluste puhul Kredex need otsustamiseks vabariigi valitsusse. See on protseduur, mis on paika pandud ja vastavalt sellele peavad kõik käituma," ütles Aas.
Oktoobri alguses selgus, et Patarei merekindluse arendusele riigilt laenu soovinud Urmas Sõõrumaa Kredexilt heakskiitu ei saanud. Kredexi hinnangul ei olnud Patarei puhul tegemist poolelioleva ehitusega. Sõõrumaa märkis, et samadel tingimustel oleks tal võimalik saada laenu Ahtri 3 arendusele, kus on hetkel kehtiv ehitusluba. Sellega ei plaani ta aga riigi laenuga edasi minna.
Kredex on seni otsustanud anda erakorralist laenu riiklikult olulistele projektidele neljale ettevõtmisele – 40 miljonit eurot Porto Francole, 100 miljonit eurot Tallinkile, Alexela Gruppi kuuluvale Kiviõli Keemiatööstusele 37 miljonit eurot ja Magnetic MRO-le 10 miljonit eurot.
Kokku on Kredex kriisimeetmetena otsustanud praeguseni laenata 292 ettevõtmisele kokku ligi 400 miljonit eurot.
Toimetaja: Barbara Oja