Vaegnägijate lõksud linnaruumis: tõukerattad, äärekivid, prügikastid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1602848400000 | amCalendar}}
Foto: Põhja-Eesti pimedate ühing

Pimedad ja vaegnägijad on linnas liikumisel hädas nii tänavale vedelema jäetud tõukerataste, hallide äärekivide ja betoontõkistega ning näo kõrgusele rajatud prügikastide ja ajutiste liiklusmärkidega.

Kui keset tänavat vedelevad elektrilised tõukerattad on inetu ja silmapiiri risustav vaatepilt, millest jalakäija saab siiski mööda kõndida, siis pimedate ja vaegnägijate jaoks kujutavad need tõsist ohtu: nad lihtsalt komistavad laokile jäetud tõukeratastele otsa ja löövad end nende vastu ära.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevjuht Helen Künnap ütleb, et alles hiljuti oli taas üks selline juhtum. Sestap esitasid nad tõukerataste rendifirmadele Boltile ja Tuulele üleskutse hoolitseda selle eest, et takistusi suvaliselt vedelema jäetud rataste kujul tänavatel enam poleks.

Ainsana on seni reageerinud ühingu üleskutsele vaid Tuul, kes vastas, et igaüks võib ratta tee kõrvale tõsta. "Tõukeratast saab signalisatsioonist sõltumata mõned meetrid edasi nihutada. Soovitame sellises olukorras teha pilt valesti pargitud tõukerattast ja selle ID-st, et saaksime viimase sõitjaga suhelda. Küll aga loodame, et suudame muuta meie klientide harjumusi, et teie sellega tegelema ei peaks," vastas rendifirma ühingu pöördumisele.

Künnap ütleb, et on Tuule toetava suhtumise eest tänulik ja leiab, et eks põhirõhk tulebki suunata kasutajate koolitamisele.

Bolt pimedate ühingu üleskutsele veel reageerinud ei ole.

Ettevõtte jätkusuutliku arengu juht Sandra Särav kommenteeris ERR-ile, et pimedate ühingule vastavad nad pärast selleteemalise koosoleku pidamist.

Särava sõnul on nad mõlema tõukerattahooaja jooksul püüdnud oma kliente harida tõukerattaid õigesti kasutama ja parkima.

"Üritame inimestele laiemalt sellest rääkida, et parkimine on osa sõidust, parkige palun tee äärde tõukeratas. Päriselu on see, et inimesed ikkagi jätavad tõukeratta keset teed, kes tahavad," ütleb Särav, lisades, et mobiilirakenduses on ka algõpetus, kus juhendatakse ratast tee äärde parkima. Kasu pole ka kohustusliku foto tegemisest sõidu lõppedes, sest see vajaks tööle eraldi inimest, kes kõik fotod läbi jõuaks lapata.

Siiski on Bolt blokeerinud kasutajaid, kes ratast korduvalt valesti on parkinud. Sellele saavad kaasa aidata ka jalakäijad, kes valesti pargitud rattad üles pildistavad ja Boltile sellest märku annavad.

Äpis on märgitud küll punasega tsoonid, kuhu ratast parkida ei tohi, kud tänava keskele punast tsooni tekitada ei saa, sest GPS pole nii täpne.

Särava sõnul tooks leevendust liiklusseaduse muudatus, mis tõukerattaid kergliikuritena käsitlema hakkab. Seni on nad jalakäija abivahend ehk sama mis näiteks kargud. See tähendab, et ka mupol või politseil pole õigust valesti pargitud tõukerattaga midagi pihta hakata.

"Saame inimesi koolitada ja südamele panna ja paluda, aga reaalset järelevalvet teostada ei saa. Pistelist kontrolli me hetkel ei jõua teha," tunnistas Särav.

Siiski on järgmiseks hooajaks mõned mõtted töös, mida koos teiste tõukerattaoperaatoritega rakendada plaanitakse.

Läbimõtlematu linnaruum loob takistusi

Ent küsimus pole üksnes tõukeratastes. Objekte, mis pimedate ja vaegnägijate liikumist linnatänavatel ohtlikuks muudavad, leidub teisigi.

Selleks, et vaegnägija tänaval hakkama saaks, vajab ta kontrastvärve. Seetõttu kujutavad nende jaoks ohtu nii hallid äärekivid kui autode takistamiseks paigaldatud betoontuvid, sest on tänavaga sama värvi ega eristu.

"Kui need oleksid näiteks kollast värvi, siis vaegnägijad võib-olla märkaksid neid paremini," pakub Künnap välja.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles "Aktuaalsele kaamerale", et turvakaalutlustel linna paigaldatud betoontõkised on sinna pandud koostöös politseiga.

"Me teame aastatetaguseid juhtumeid üle Euroopa, kus kord oli jõuluturuga probleeme, kuhu sõideti sisse ja kindlasti näiteks vanalinna puhul meil on oluline arvestada, et nad oleksid sobilikud meie vanalinna UNESCO pärandiga ja näeksid visuaalselt ilusad välja," rääkis Novikov.

Ta lisas, et tõkiste autorid pole nõus nende üle värvimisega. Linn on tema sõnul leidnud hanke korras lahenduse, et järgnevatel aastatel teistsuguse vormiga ja nähtavamaid teetõkiseid paigaldada.

Pimedaid ohustavad aga ajutised liiklusmärgid, mis on sageli pandud silmade kõrgusele, aga ka postide külge paigaldatud prügikastid, mis on samuti täpselt näo kõrgusel.

"Pime liigub, valget keppi mööda maad liigutades, nii ta tunneb asju, mis asuvad maa peal. Kui aga maa peal on ainult peenike postike, siis ta seda laiemat objekti ei tunne ja läheb sinna vastu, kui see on keha või näo kõrgusel," kirjeldab Künnap. "On olnud situatsioone, kus inimesed on käe katki tõmmanud prügikasti vastu või näo katki tõmmanud madala liiklusmärgi vastu."

Teinekord on prügikast lihtsalt keset tänavat tõstetud, kuigi see võiks olla tee ääres. Ka tee-ehitusele maha jäetud kopa vastu on pimedad end katki tõmmanud, sest selle ümber pole takistuseks aeda tõmmatud.

"Selline objekt peaks olema märgistatud aiaga, mitte ainult sildiga, et mine mööda," juhib Künnap tähelepanu.

Trammid räägivad, bussid on vait

Positiivsena toob Künnap esile trammid, mis suhtlevad väljapoole ehk teadustaja häält on peatusesse kuulda. Nii saab pime või vaegnägija teada, milline tramm ette sõitis. Seevastu bussid on vait - kas ja milline buss peatusesse tuli, on keeruline teada saada.

Pimedate ühing loodab ka linnajuhtide tähelepanu pälvida, et tänavad ja liiklus pimedate ning vaegnägijate jaoks turvalisemaks ja kasutatavamaks muutuks.

 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: