Ekspert: Tallinn jääb linnaruumi arengus muust Eestist ja maailmast maha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Tallinn jääb oma linnaruumi arendamisel maailma arengutest ja ka muust Eestist maha, kuna ei suuda loobuda autokesksest lähenemisest, ütles linnaruumi ekspert Pärtel-Peeter Pere.

"Ma arvan, et Tallinnat ja teisi Eesti linnu ei peaks (linnaruumi ja transpordi arengu osas) ühele pulgale panema. Mitte ainult suuruse, aga ka selle tõttu, et Tallinn on jäämas maha nii muudest Eesti - näiteks Tartu - kui maailma arengutest," rääkis Pere teisipäeval "Vikerhommikus".

Tema sõnul on Tallinna jaoks väljakutseks turvalise linnaruumi loomine, mis tähendab seda, kas inimestel on võimalik ja turvaline liikuda linnas ka muul viisil kui ainult autoga. See hõlmab seda, kuidas on lahendatud ristmikud, tänavavalgustus, talvisel ajal lumekoristus, selgitas Pere. "Kui räägime lastest, vanuritest ja inimestest kes käivad jala või sõidavad jalgrattaga, siis on turvalisus alati peaküsimus," rõhutas ta.

Lisaks on oluline ka tervise aspekt - kas linnaruumi korraldus on saastav või kas transpordisüsteemi on niiviisi kujundatud, et see kutsuks inimesi liikuma tervislikumalt, kas sellised liikumisviisid on tehtud mugavaks ja kättesaadavaks.

Pere selgitas, et paljudes linnades üle maailma ehitatakse linnasüdameid tihedamaks, aga seda mitte roheluse arvel. "See annab linnale rohkem elu, majanduskasvu, võimalusi ja alust viia sinna ühistransporti, tõstab kinnisvara väärtust, sinna rajatakse büroosid, tekib uusi võimalusi alustada äri. Tihe linn on oluline ja selles suunas ka maailmas liigutakse."

Tervislik linnaruum ei tähenda autovastasust

Pere tõdes, sageli kanduvad vestlused linnaruumi üle sinna, et hakatakse rääkima autovastasusest. "Keegi ei ole autode vastu, need jäävad Tallinnas ja ka teistes linnades alles. Kui aga on tagatud paremad liikumisvõimalused kõigile, mida rohkem on inimestel kasutada teisi liikumisvõimalusi nagu jalgratas või ühistransport, siis neil, kes muidu ei saa, on rohkem ruumi autoga sõitmiseks," selgitas ta.

Küll aga ei ole võimalik ainult uusi autoteid ehitades liiklusummikutest vabaneda, tõdes Pere.

"Absoluutselt kõik linna senised otsused - Järvevana tee, Haabersti ristmiku ja muude suurte liiklussõlmede ehituste juures on räägitud, et need lahendavad ummikuprobleemid ära. Aga seda on rääkinud eksperdid enne [nende väljaehitamist] ja seda näeme ka nüüd, et need ainult lükkavad ummikud mujale," rääkis Pere.

Ta selgitas, et kõik Tallinna senised lahendused toodavad linna autosid ja autokasutajaid juurde. "Sest kui ehitatakse autoteid juurde, siis see tekitab ka uut nõudlust - selle nähtuse nimi on linnaplaneerimise teaduses esilekutsutud nõudlus. Seda on nähtud aastakümnete jooksul igal pool mujal maailmas, kus on ehitatud autoteid juurde."

Siiski kehtib sama ka kõnniteede, ühistranspordi- ja jalgrattateede kohta - kui neid nõuetekohaselt ehitatakse, siis suureneb ka nende kasutamine, märkis Pere.

Kommenteerides selles kontekstis Tallinnas seisma pandud peatänava projekti, mis oleks kesklinnas oluliselt suurendanud jalakäijate ala, ütles Pere, et see on Eesti ajaloos kõige enam läbi uuritud ja analüüsitud projekt. "Tegemist ei olnud ühe võimaliku lahendusega, vaid auhinnatud tööga, mida uuriti risti-rästi, edasi-tagasi ja mitu korda, sest linn nõudis lisauuringuid," rõhutas ta.

Ehkki Tallinna linnavalitsus on arvamusel, et see oleks löönud linna liikluse umbe, siis Pere hinnangul ei oleks niimoodi läinud, kuna uuringud kinnitasid seda.

Pere sõnul ei planeerita mujal maailmas linnatänavaid ainult autoteedeks ja magistraalideks nagu näiteks Reidi tee Tallinnas, mis on peamiselt autotee. "Linnu ei tehta enam ainult autokasutuseks, vaid linnasüdametes antakse rohkem ruumi inimestele, eludele ja äridele," märkis ta.

Ta tõi näiteks Helsingi, Turu ja Tampere Soomes, Austria pealinna Viini ja teiste linnade targa linna strateegia, mis näeb ette eraautokasutuse kadumise kesklinnas. Sama on Oslos juba ellu viidud, lisas Pere. "Näeme, et linnad sellest ainult ei räägi, vaid ka investeerivad sinna raha selle nimel, et inimestel oleks elamisväärne ja turvaline keskkond," rõhutas ta.

Tallinn võiks kuulata eksperte

Küsimusele, mida Tallinn võiks teisi teha, et liiklemine seal oleks turvaline ja mugav kõikidele liiklejatele, vastas Pere, et linnajuhid peaksid kuulama eksperte.

Ta tõi näiteks Pariisi, kus koroonakriisi ajal on toimunud jalgrattarevolutsioon. "Seal on linnapea nõunikuks Sorbonne'i ekspert Carlos Moreno, kelle paljud soovitused on ellu viidud. Pariisi linnapea kuulab linnaplaneerimise eksperte," tõdes Pere.

"Aga meil on olemas samasugune inimene - Harvardi ülikooli linnaplaneerimise õppejõud Andres Sevtšuk. Ka tema on võtnud nendel teemadel sõna ja rääkinud näiteks sellest, et mida rohkem teid me ehitame autodele, seda rohkem autoliiklust juurde tuleb või ka vastupidi - mida rohkem teid ehitame jalakäijatele, seda rohkem jalakäijaid saame," selgitas Pere.

Paraku on Tallinna linnapea öelnud Sevtšuki jutu peale, et ei usu seda, märkis Pere. "Ma arvan, et see tõik ilmestab seda, kuidas Lääne-Euroopas ja kuidas Ida-Euroopas asju aetakse," tõdes Pere.

"Massiivne paradigmaatiline muutus oleks see, kui linnavalitsus võtaks kuulda eksperte, arhitekte ja linnaplaneerijaid, mitte aga neid, kes töötavad linnavalitsuses ja räägivad kindlasti seda juttu, mida poliitikud soovivad," rõhutas Pere.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: