"Eesti soovis lisada kolme mere algatusele praktilist mõõdet ja kujundada sellest mõttevahetusplatvormi asemel praktilisem koostöövorm," selgitas Kaljulaid.

"Oleme need eesmärgid täitnud: Eesti eestvedamisel on süvenenud koostöö valitsuste tasandil, oluliselt on kasvanud kolme mere algatuse investeerimisfondiga liitunud riikide arv, loodud on kolme mere sekretariaat ning targa ühenduvuse tervikkäsitlus, mis aitab leida viise taristu tõhusamaks kasutamiseks."

President Kaljulaidi sõnul on kolme mere regioon aastaid vedanud kogu Euroopa Liidu majanduskasvu ning paremate ühenduste loomine koos targa ühenduvusega aitavad meie majandustel sama hoogsalt edasi kasvada.

Tippkohtumise esimeses pooles osalesid üle veebi mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigipead, Saksamaa liidupresident Frank-Walter Steinmeier ning Ameerika Ühendriikide riigisekretär Mike Pompeo. Tallinnasse tulid selleks puhuks kohale Poola president Andrzej Duda, Bulgaaria president Rumen Radev ja Ameerika Ühendriikide asevälisminister majandusküsimustes Keith Krach.

Reinsalu: Eesti koordineerimisaasta oluline tulemus on läbimurre investeerimisfondis

Välisminister Urmas Reinsalu juhtis esmaspäeval kolme mere algatuse virtuaalsel tippkohtumisel ja veebifoorumil arutelu "Smart Money", millel arutati kolme mere investeerimisfondiga seotud arenguid alates viimasest tippkohtumisest 2019. aastal, mil Eesti võttis üle kolme mere koordinaatori rolli.

Reinsalu sõnul oli Eesti selle aasta ambitsioonikaim eesmärk eesistujana veenda rohkem riike kolme mere investeerimisfondiga liituma. "Kui 2019. aastal Sloveenialt tippkohtumise korraldamise üle võtsime, oli äsja registreeritud fondil kaks põhiinvestorit – Poola ja Rumeenia," tuletas ta meelde.

"Alustuseks, pärast rahandusministeeriumi läbi viidud põhjalikku tasuvusanalüüsi, tegi Eesti kolmanda kolme mere riigina otsuse fondiga liituda. Tegime seda täie kindlusega, et see suurendab meie taristuprojektide jaoks kapitali kättesaadavust, toob institutsionaalsed investorid Eestile ja regioonile lähemale ning teenib oma investeeringult korraliku tootluse," ütles Reinsalu.

"Oma otsuse ja tegevusega on Eesti julgustanud teisi kolme mere fondiga liitumist kaaluma. Nüüd, kus fondiga on otsustanud liituda juba üheksa riiki – lisaks fondi loojatele Poolale ja Rumeeniale ka Eesti, Läti, Ungari, Bulgaaria, Leedu, Sloveenia ja Horvaatia –, on selge, et kolme mere riikidel on usaldus piirkonna majanduse taastumisse ja fondi. Loodan, et meie eeskuju järgivad ka need riigid, kes veel liitunud ei ole," lisas ta.

Tippkohtumisel ja veebifoorumil teatasid oma otsusest fondi panustada lisaks liikmesriikidele ka Poola arengupank ja fondihaldur Amber Infrastructure Group. USA kinnitas, et jõudsalt liigutakse edasi kavaga täita lubadus investeerida kuni üks miljard dollarit.  

Kolme mere algatus ühendab 12 Euroopa Liidu riiki, mis jäävad Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahele – Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Olulised partnerid on Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa.

Algatus edendab koostööd eelkõige energia-, transpordi- ja digisektorite taristute arendamiseks. Koostöö eesmärkideks on majanduskasv, elanike heaolu ja Euroopa konkurentsivõime kasvatamine, samuti energiajulgeolek ja avatud konkurentsile tuginev energiaturg ning läbi nutikate investeeringute kliimaeesmärkide saavutamine.