Vald asub otsima Paldiski lähedale kohta uuele radioaktiivsete jäätmete hoidlale
Paldiski lähedal asuvale radioaktiivsete jäätmete hoidlale hakkab Lääne-Harju vald otsima uut asupaika. Nõukogudeaegne tuumaallveelaeva reaktori hoone sobib radioaktiivsete jäätmete vaheladustamise, aga mitte lõppladustamis paigaks. Probleem on eelkõige säilitusmahuteid ümbritsevas hoones, mis on ehitatud 1960. aastatel.
Paldiski tuumaobjekt oli nõukogude tuumaalveelaeva makett, kus meremehi välja õpetati. Seda hakati ehitama juba 1960. aastatel ning kogu kupatus anti Eestile üle 1995. aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Maha jäid kahjutuks tehtud kaks tuumaallveelaeva reaktorit, mis asuvad praegu betoonsarkofaagis. Kõrval on kaks mahutit, milles ladustatakse betoonkonteinerites radioaktiivseid jäätmeid. Enamik neist on nõukogude õppekeskuse saastunud infrastruktuuri tükid.
Tänapäevased jäätmed tulevad tööstusest, meditsiinist ja harva metallikokkuostust. Aastas täitub üks kuupmeetri suurune konteiner.
"Seda hoonet hakati ehitama 1960. aastatel. Selle hoone konstruktsioonid ei pruugi vastu pidada ilmastiku ja muudele mõjudele," põhjendas jäätmehoidlat haldava AS-i A.L.A.R.A. spetsialist Alari Kruusvall, miks ei saa konteinereid endisesse kohta jätta.
Lõppladustuspaik on samuti betoonmahuti, kuhu laotakse betoonkonteinerid. Mahuti võib olla maa sees või maapinnal. Kui see täis saab, isoleeritakse see ümbritsevast keskkonnast savi või betooniga.
"Lõpuks maapind jääb selline, nagu on tavaline loodus, et tavainimene sellest aru ei saagi, et seal maa all midagi on," ütles Kruusvall.
Kui uus ladustusmahuti ehitatakse maa peale, siis ka see kaetakse lõpuks pinnasega. "Nagu on tavaprügilaga, tekib samasugune mägi sinna."
Lääne-Harju vald paneb praegu kokku hankedokumente konsultandi leidmiseks, kes hindab keskkonnamõjusid ja koostab eriplaneeringu radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga jaoks.
"Seaduse järgi ongi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alaks terve valla territoorium. Ja valla territooriumi pealt me peame leidma mingi koha. Eeldatavalt on sama asukoht, kus juba jaam asub," ütles Lääne-Harju abivallavanem Erki Ruben.
Vald hakkab lõppladustuspaiga kohti otsima juba varsti. "Hange on meil alles algatatud. See juhtub eeldatavalt järgmise aasta jaanuaris," ütles Ruben.
Otsus, kuhu lõppladustuspaik ehitatakse, peab langema aastaks 2025. Riik peab selle valmis ehitama 2040. aastaks. Üks reaktori ruum näeb seest välja nagu allveelaeva küljest lõigatud vorstijupp, mis on betooni täis valatud. Betooni sisse viskasid aga endised peremehed lahtist radioaktiivset prügi. Enne teisaldamist tuleb reaktorid tükeldada. Tuleb leida tehnoloogia, mis võimaldaks enne seda jäätmed betoonimassi seest leida.
Toimetaja: Merili Nael