Tartu ülikooli loodusmuuseumis on Bellingsahauseni merereisi rändnäitus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Ajal, kui maailm on lukus ja reisida ei saa, pakub Tartu ülikooli loodusmuuseum omamoodi võimalust reisida Antarktikasse. Antarktika avastamise 200. aastapäevaks korraldatud Admiral Bellingshauseni merereisist koostatud rändnäitus "Valge mandri kutse" võtab kümnekuise ekspeditsiooni kokku.

Kuigi Admiral Bellingshauseni meeskond oli lõpuks mitmeid vahetusi arvestades rohkem kui 100-liikmeline, on palju ka neid, kes purjelaeval kaasa sõita ei saanud. Sellegipoolest on võimalik merereis kaasa teha näituse vahendusel.

"Sellest Antarktika imelisest valgusest, udust, vaikusest, loomade häältest, vaalade hingamisest, pingviinide lärmakusest, kaklemisest, kõigest jääb puudu. Aga kui vaadata ka neid seljataga jooksvaid kaadreid, mis on meie laeva admiral Bellingshauseni peal filmitud, siis näeb ära, et milline see tegelikult on," rääkis Eesti Meremuuseumi juht, näituse kuraator Urmas Dresen.

Näitusel saab tutvuda nii teadustööga, mida laeval tehti, kui näha kunsti, mida laeval maaliti. Samas avaneb näitusekülastajale ka ekspeditsioonil käinute igapäevaelu, näiteks on väljapanekul susped, millega laevakapten Antarktika rannikul jäises vees talisuplust harrastas. Hiiglaslikust ninasarvikupea kujulisest Antarktikast jääb inimsilmale siiski palju ka saladuseks.

"Turismilaevad ja ka enamik sõitjaid käivad ainult pisikesel poolsaarel. Kui vaadata alla, kaardi peale, siis see poolsaar on see, kus on kõige rohkem elu. Ja ka Bellingshauseni jaam ja enamik jaamu on seal. Kliima on parem, parem on teha teadustööd," ütles Eesti Polaarklubi tegevjuht, näituse kuraator Katrin Savomägi.

Urmas Dresen lisas, et Antarktikale sarnast kohta ei ole. "Seda ei ole mitte millegi muuga võrrelda. Aga samas on Antarktika oma looduse majesteetlikuse igasuguse inimeste toimetamise suhtes suhteliselt ükskõikne nagu ka pingviinid. Nii et , see on väga kummastav kooslus. Ma arvan, et kaadrid nendest suurtest pingviinikolooniatest ja vaaladest, kes väga vaikses vees hingavad magades sügavalt ja raskelt nagu vanainimesed, need jäävad ikkagi meelde," sõnas Dresen.

Tartust liigub näitus edasi Narva ja järgmisel aastal juba Kuressaarde. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: