Koolikiusu ohver: kiusamine on nagu mahavaikitav normaalsus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Video: ERRFoto: ERR

Aastaid kooli- ning küberkiusu all kannatanud abiturient Natali Marie Ernits tõdes, et kiusamist on igal pool ja palju, kuid sellest ei julgeta rääkida.

Natali Marie Ernits rääkis "Ringvaate" saates oma kogemusest koolikiusamisega. Ta koges kogu põhikooli ajal nii füüsilist, vaimset kui ka küberkiusamist.

"Ma üritasin hästi palju abi küsida alguses, rääkisime klassijuhatajale, rääkisime otse minu kiusajate vanematega, kiusajatega, mu ema helistas, kirjutas neile. Kuna me ei saanud mingit tagasisidet ja olukord ei muutunud paremaks, siis see oligi minu jaoks nii tavaline, et mind kiusatakse ja ma arvasin, et see on minu süü, et mina olengi süüdi, et mind kiusatakse, et see on minu viga, ma teen midagi valesti ning see on minu probleem," rääkis Ernits.

Tema sõnul oli iga päev õudne. "Ma ei tahtnud mitte kunagi kooli minna, ma kartsin koolis käia, minu jaoks see oli kõige õudsem asi üldse. Ma mõtlesin iga hommik välja, et mul kõrvad valutavad, nina valutab, et ma jumala eest ei peaks kooli minema," meenutas ta.

Ernits märkis, et kiusamine vähenes veidike siis, kui ta hakkas ise kaasõpilasi kiusama. "Nii ma sain võita oma kiusajate usaldust, mis tähendas, et mind kiusati natukene vähem. Ehk kui ma valmistasin neile meelehead, et ma kiusasin kedagi teist, siis see oli nende jaoks naljakas ning nad suhtlesid minuga rohkem," rääkis ta.

Küberkiusamine käis Ernitsa jaoks internetis grupivestlustes, kus teda räigete sõnadega sõimati. Ernits märkis, et niisuguse kiusamise puhul ei olnud tema jaoks kõige hullem sõnumite sisu, vaid see, et tegemist oli grupivestlusega ning paljud inimesed lihtsalt naersid selle peale või jäid lihtsalt kõrvaltvaatajaks.

Gümnaasiumisse läks Ernits juba teise kooli ning seal kiusamine lõppes.

Ta tõdes samas, et gümnaasiumi klassikaaslastega rääkides tuli välja, et koolikiusamist juhtub väga palju. "Peaaegu igas klassis võib seda juhtuda, aga keegi ei julge rääkida ning see on nagu mahavaikitav normaalsus," ütles ta.

PPA politseikapten Maarja Punak ütles saates, et temani ei ole jõudnud väga palju juhtumeid koolikiusamisest, kus kellelegi on füüsiliselt väga palju haiget tehtud. Küll aga saab ta veebikonstaablina väga tihti teateid küberkiusamise kohta.

Grupivestlustes sõimamise kohta ütles Punak, et ohvril on alati võimalik grupist lahkuda, kuid see pole lahendus, sest grupis sellega mõnitamine ei lõpe.

"Lahendus on see, et nendega, kes vestluses on, räägitakse, et nad saaksid päriselt aru, mida nad oma käitumisega teevad," ütles Punak.

Ta loodab, et kõik Eesti koolid on saanud koolikiusamisega tegelemiseks praeguseks piisava tugisüsteemi nii psühholoogi kui ka sotsiaalpedagoogi näol.

Politsei püüab kiusamisjuhtumeid lahendada ümarlaual.

"Pigem koos perede ja noortega istume maha ja teeme ümarlaua, teeme need asjad läbi, et kõik näeksid, kuidas sellised ütlemised mõjuvad, et peretugi oleks samamoodi ühel nõul, et nad saaks aru, mida laps teinud on ja saaksid öelda, et ta edaspidi nii ei käituks," selgitas Punak.

Ta lisas, et mõnikord on lahendus kooli vahetada nagu toimis Ernitsa puhul.

Punak pani noortele südamele, et nad kooli- ja küberkiusamisest teada annaksid.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: