"Poola on eeskujuks Euroopale, Poola on maailmale eeskujuks. Daamid ja härrad, me ei ole kinni ajaloolises paratamatuses, mis pöörab meid vasakule ja suurendab tasapisi võimalusi inimese tapmiseks. Me ei ole enam kinni sellises determinismis. On võimalik elu kaitsta. Regulaarne elu toetav aktivism, mis toob tulemusi, on võimalik," leidis kodanikuliikumise "Stop Abort" liige Kaja Godel pärast otsuse väljakuulutamiset.

"Minu kujutlusvõime ei ole piisavalt suur, et mõelda end olukorda, kus ma olen sunnitud sünnitama last, kes sureb. See on trauma kõigile. Üheksa kuud kannad tõsiste geneetiliste defektidega last, kelle kohta tead, et ta ei jää ellu. See on trauma naisele, kogu perele ja kõikidele tema ümber. Ma loodan, et ehk 20, 30, 40 või 50 aasta pärast on järgmistel põlvkondadel kergem võimalus rasedus katkestada," ütles graafiline disainer Mart Plewicka.

Seda, et konstitutsioonikohus nii otsustab, oli eeldada, sest esiteks, varasemad kohtuastmed olid järeldanud samamoodi ning teiseks, valitsev Õiguse ja Õigluse (PiS) partei muutis kohtunike ametisse määramise süsteemi nii, et saab ise otsustada, kes kohtusse kuuluvad. Kui neljapäeval puhkesid meeleavaldused, siis reedel hakkasid kehtima kogunemispiirangud - maksimum viis inimest korraga.

Naiste õiguste eest kaitsjad võitlevad suurema eesmärgi nimel. "Me ei taha öelda, et tahame lapsi tappa. Tahame lihtsalt õigust valida. Igaüks meist tahab otsustada ise nii nagu teie saate ise otsustada," ütles üks meeleavaldaja.

Seda, et seis on väga pingeline, näitasid ka pühapäeval toimunud väljaastumised - varem ei ole kirikutes levitatud lendlehti ja tuletatud meelde, et naise keha üle otsustab naine ise. Üleriiklik ühenduse Naiste Streik nimetas kohtuotsust katoliikliku fundamentalistide võiduks.

Poola peapiiskop Stanislaw Gadecki kinnitas seepeale tehtud avalduses, et kirik kaitseb elu eostamisest alates ning tuletas meelde, et kirik ei ole seaduselooja. Ometigi tuli Varssavis kirikut kaitsma paremäärmuslik organisatsioon ONR koos politseiga.

"Ma vihkan kompromisse. Mis selles halba on? Abordi kompromiss ei ole lahendus," teatasid ONR-i liikmed meeleavaldusel.

Abordikompromiss on ühiskondlik kokkulepe pärast 1996. aastat, mil ülemkohus juba tühistas ühe punkti abordiseaduses. Toona tohtis rasedust katkestada ka sotsiaalsetel põhjustel ehk siis, kui lapseootel naise elutingimused on äärmiselt rasked. Nüüd tühistas kohus järgmise punkti ning muutis raseduse katkestamise peaaegu võimatuks. Seaduse muudatus oli Õiguse ja Õigluse valimislubadus. Kui võimupartei varasemad katsed on liiva jooksnud avalikkuse pahameele tõttu, siis nüüd oli tekkinud lootus, et koroonaga seotud liikumispiirangute ajal saab otsusega kiiremini ja kergemini edasi liikuda. Samas on kõlanud arvamusi, et hiljutise valitsuskriisi järel tahtis Õiguse ja Õigluse partei juht Jaroslaw Kaczynski näidata koalitsioonikaaslastele, kes asju otsustab. Niisamuti annab abordivaidlusega juhtida tähelepanu kõrvale koroonaepideemialt, millele valitsus reageeris hilinemisega.

Kaczynski kasuks tuleb seegi, et niivõrd polariseeriva küsimuse puhul on parem see lahendada nüüd, kus parlamendivalimisteni on paar aastat aega. Eelmisel detsembril tehtud uuring näitas, et vaid 15 protsenti toetab abordiseaduse karmistamist, pooled toetavad senikehtinud korra jätkumist ning kolmandik tahaks otsustamist veelgi vabamaks muuta. Kui eelmisel aastal tehti Poolas 1100 seaduslikku aborti, siis naisõiguslaste hinnangul tehti veel 200 000 aborti ebaseaduslikult või välismaal, eelkõige Ukrainas, kus otsustamine on vabam ja odavam.

Mõne politoloogi hinnangul annab kohtuotsus valitsuskoalitsioonile võimaluse luua uus seadus, milles nii karmilt aborti ei keelustata ja lubataks mingitel kindlatel juhtudel nagu näiteks siseorgani puudumisel rasedus katkestada. Selline võimalus tagaks ka ühiskondliku debati, millest seni on naisõiguslased puudust tundnud.