"Suud puhtaks": kuidas Eestis väärikalt vananeda? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

ETV saade "Suud puhtaks" arutles sel nädalal vananemise ja hooldusteemadel, küsides, kuidas Eestis väärikalt vananeda.

Pärnu sotsiaalkeskuse juhataja Heli Kallasmaa ütles saates, et enamasti on eakate jaoks hooldekodu viimane koht, kuhu nad minna tahavad. Tema hinnangul tuleneb see inimeste mälestustest hooldekodudest aastakümneid tagasi, kuid nüüd on olukord väga palju muutunud.

Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum ütles, et temal on jäänud hooldekodudes käies mulje, et inimestega, kes seal elavad, käitutakse nagu eestkostetavaga.

"Ehk neil pole otsustusõigust iseenda elu üle ja otsustab nende üle see, kes hooldekoduga lepingu on sõlminud ehk tavaliselt lähedane. Sellist olukorda, kus sa ei otsusta oma elu üle, ei taha ükski normaalne inimene, sest me kuidagi võrdsustame, et kui vanem inimene, siis idioot. Aga ei ole," rääkis ta.

Saates oli palju juttu hooldekodude kvaliteedist. Sotsiaalkindlustusameti järelevalve talituse nõunik Kersti Kask ütles, et seaduses on üles loetud kvaliteedinõuded ning sotsiaalkindlustusamet on nende järgi teinud hooldekodudele kvaliteedijuhised ja koolitused. Ta lisas, et tulemas on enesehindamise vahend asutustele, et asutused saaks ise ära analüüsida, millise kvaliteedinäitajaga tal probleeme oleks.

Kask tunnistas, et praegu Eestis süstemaatilist hooldeasutuste kvaliteedi hindamist ei toimu.

"Sest me räägime ju asutustest, mille hulk on 200 alla ja 111 on täiesti eraalgatusel eraettevõtted. /.../ See, mis nendeni tuleb viia, on üldine väärtushinnang ja arusaam, millist teenust oodatakse. Asutuste sõnum on see, et keeruline on jõuda iga inimese vajadusteni," lisas ta.

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann rääkis saates, et vald saab hooldusasutustes teha kontrolli, hinnates heaolu, mis koosneb paljudest asjadest. "Väga suure osa moodustab suhtlemine inimestega, kas arvestatakse inimeste enda soove. Heaolu saab kontrollida paremini asutuse pidaja või omanik ja jälgida, et töötajad samu väärtusi oluliseks peavad. Sageli pole tegu millegi tegemises või tegemata jätmises, vaid suhtumises," selgitas ta.

Hooldusplatvormi www.caremate.ee asutaja Marion Teder, kes on töötanud aastaid Inglismaal hooldajana, ütles, et tema jaoks on suur üllatus, et Eestis pole välja töötatud mehhanismi, mis kontrolliks hooldusasutuste kvaliteeti. "Inglismaal on komisjon, mis kontrollib kõikide tervise- ja sotsiaalasutuste toimetulekut, töötamist ja kvaliteeti pisteliselt. See protsess aitab hoida läbipaistvust ja kvaliteeti tagada."

Keila hooldekodu juhataja Merle Vaher ütles, et kvaliteet on tähtis. Ta tõi välja, et sellest aastast väljastab sotsiaalkindlustusamet tegevuslube üldhooldekodudele ehk kõik üldhooldekodud peaks sellest aastast tegutsema ühtsete standardite järgi.

Hooldekodude halva mulje kohta ütles Vaher, et negatiivsed lood ajakirjanduses müüvad. "Meie maja puhul on küll nii, kus lähedased teised hoolealused pöörduvad meie poole ka. Miks ei pöörduta meie poole? Miks ei edastata positiivseid lugusid?" kommenteeris ta.

Riigikontrolli audiitor, Eesti Kvaliteediühingu juhatuse liige Keiu Talve ütles, et kvaliteeti aitab tagada see, et hooldajad oleksid teadlikud ja mõtestaksid endale lahti, mida tema igapäevane töö tähendab. "Meil pole vaja üldse mingeid standardeid ja norme, kui meil on läbi mõtestatud, mis teenus meil on, miks me siia teenuseosutajana oleme tulnud, kelle jaoks osutame ja mida see inimene meilt ootab," rääkis ta.

"Kui me räägime inimväärsest elust, inimeste õiguste kaitsest, siis hooldaja vajab seda tõlget, mida see tema igapäevatöös tähendab - "mida ma pean tegema, et ma kaitseksin tema õigusi"," sõnas Talve. Tema hinnangul Eestis sageli sellist läbimõtestatust ei ole.

"Inimene arvab, et kui ta tuleb sotsiaalteenust andma, et siis ta teab nagunii, sest tal on taust ja teadmine, tihtipeale on hariduse nõue töötajatel, aga inimlik faktor on nii suur, et ühte aspekti tõlgendatakse erinevalt," rääkis Talve.

Siemann tõdes saates, et hooldusvaldkonda lisaraha saamine on väga tähtis, kuid inimesi paremini tööd tegema see ei pane.

"Lisaraha on kindlasti oluline, sest inimesed peavad ju elama, palk, mida nad teenivad, peab võimaldama äraelamist, et ta tahaks õppida ja arendada end sellel töökohal. Aga ainult raha ei lahenda seda küsimust. Me näeme, et palk on faktor, mis aitab natukeseks ajaks, aga see ei motiveeri tegema seda tööd paremini. Kui inimene ei ole suutnud õppida ära inimlikkust või teise inimese tunnete ja vajadustega arvestamist, siis ei pane seda tegema ükski kõrgem palk, vaid selleks tuleb inimesega tegeleda, teda koolitada, vestelda temaga, selgitada talle, kuidas ja miks peaks midagi teisiti tegema," rääkis Siemann.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: