Reedel teatas Südamekodud, et müüb kogu oma hooldusteenuste äri Kesk-Euroopa tervishoiugrupile Penta Hospitals International, kuid kinnisvara jääb seniste Eesti omanike kätte.

Südamekodude nõukogu esimees Martin Kukk ütles ERR-ile, et Südamekodude plaan laieneda Lätisse ja Leedusse on kapitalimahukas ja seetõttu tuli leida strateegiline partner, kelle abil kiiremini edasi areneda. Eesti Südamekodude jaoks Kuke kinnitusel midagi ei muutu - samaks jäävad nii töölepingud, kliendilepingud kui ka hinnad.

Läti ja Leedu turule minekuks on ettevõte juba praegu põhjalikku eeltööd teinud ning Kuke sõnul on sealne demograafiline olukord Eestile üsna sarnane, küll aga on hoolekandeteenuste osutamine vähem välja arenenud.

"Usun, et ka Läti ja Leedu jõuavad Eestile ja Skandinaaviale ühel hetkel järele ja seetõttu oleks ka seal vaja suuri tugevaid operaatoreid, kes seal teenuse kvaliteeti edasi viivad," lausus Kukk.

Tema sõnul otsisid Südamekodud eelmisel sügisel strateegilist partnerit ning suhtlesid mitme huvilisega nii Skandinaavias kui Kesk-Euroopas, kuni Penta Hospitals välja valiti. Tehingu hind on aga konfidentsiaalne.

Soraineni vandeadvokaat Sven Papp ütles, et tegu on Eesti kontekstis olulise tähtsusega tehinguga ning asjaolus, et hooldusteenuste äri müüakse maha, kuid kinnisvara jääb senise omaniku kätte, ei ole midagi tavatut.

"Lihtsalt need müüjad pakkusid müügiks mitte kinnisvara, vaid äritegevust ja brändi," sõnas Papp ja lisas, et nii on see näiteks ka väga paljude hotellide puhul, et pind, kus nad tegutsevad, kuulub teisele firmale.

"Selles ei ole midagi eriskummalist," kinnitas vandeadvokaat.

Tehingu hinna üle Papp spekuleerida ei soovinud.

Viimastel aastatel on loodud ligi 2000 uut hooldekodukohta

Eestis on ööpäevaringse hooldusteenuse osutajaid 180. Neist 39 protsenti on äriettevõtted, osa on mittetulundusühingud ja ülejäänud on omavalitsuste asutused.

Sotsiaalministeeriumi hoolekandeteenuste poliitika juhi Sirlis Sõmer-Kulli sõnul ei ole riigi vaates vahet, milline on hooldekodu omandivorm, tähtis on, et nad täidaksid nõudeid ja neil oleks olemas tegevusluba.

"Samuti ei ole vahet, kas teenuseosutaja on registreeritud Eestis või antud juhul mõnes EL-i liikmesriigis. Ta võib teenuseid osutada, aga peab täitma kõiki nõudeid, mis meil Eestis on hoolekandeteenustele. Ehk ka uus Südamekodu omanik peab saama sotsiaalkindlustusametist tegevusloa," selgitas Sõmer-Kull.

Ta lisas, et Penta Hospitalsil on menetlusprotsess pooleli ja seetõttu ei ole veel selge, kas nad võtavad üle olemasoleva tegevusloa või taotlevad uue.

Sõmer-Kulli sõnul kasvab Eestis hooldusteenuse vajajate hulk, kuna suureneb üle 65-aastaste elanike arv. Pärast 2023. aastal tehtud hooldusreformi on teenus inimestele kättesaadavamaks muutunud ja viimastel aastatel on loodud ligi 2000 uut hooldekodukohta. Tulevikus ei peaks aga nende vajadus nii kiires tempos kasvama.

"Eesti on kummaline riik. Meil on hooldekoduteenuse kasutajaid aastas rohkem, kui koduste teenuste - koduhoolduse, isikliku abivajaja, tugiisiku - kasutajaid. See on meie arengukoht, et kui inimesel tekib toevajadus, saaks ta seda oma kodus," lausus Sõmer-Kull.

Sotsiaalministeerium investeerib ligi 16 miljonit eurot heaolutehnoloogiatesse, mis toovad kaasa videosilla abil skriinimise ja abi kutsumise võimalused, et lükata hooldekodukoha vajadust edasi.

"Kui neid kaht asja teeme, siis arvan, et suudame hoida hooldekoduvajaduse kontrolli all, sest see on väga kallis teenus. Kohtade arv ei kasva enam sellises tempos. Kõik, kes vajavad 24 tundi abi, seda saavad, aga nii ennetus- kui ka toetusmeetmed on kättesaadavamad," selgitas Sõmer-Kull ja lisas, et praegu on siiski hooldekodudesse järjekorrad ja kohtade arv ilmselt teatud määral veel kasvab.

Südamekodud plaanibki Eestis veelgi laieneda ning Kuke sõnul on sihikul Pärnu ja Narva. Temagi tõdes, et Eesti hoolekandeturg ei ole lõputu, kuid probleemiks on olnud see, et hoolekandeasutused on rajatud vananevale infrastruktuurile valedes kohtades.

"Südamekodude üks missioon ongi olnud rajada uusi elupaiku õigetesse kohtadesse. Sama mure on ka Lätis ja Leedus, nii et see töö jätkub," ütles Kukk.

Penta Hospitalsil on 61 eakate hooldekodu

Penta Hospitals International kuulub Penta investeerimisgruppi, mis asutati Slovakkias 1994. aastal ning praeguseks on see kasvanud rahvusvaheliseks investeerimisettevõtteks. Grupi asutajaid Marek Dospivat, Jaroslav Haščákot, Juraj Herkot, Martin Kúšikut ja Jozef Oravkinit sidusid Wikipedia andmetel ühised õpingud Moskvas ja endises Tšehhoslovakkias. 

Penta Hospitals International on Kesk-Euroopa üks juhtivatest tervishoiu- ja pikaajalise hooldusteenuse pakkujaid. Nad peavad haiglaid, ambulatoorse ravi keskuseid, eakatekodusid ning koduhooldusteenuseid Slovakkias, Tšehhis ja Poolas.

Penta Hospitalsil on 53 haiglat, 62 ambulatoorse ravi keskust, 61 eakate hooldekodu, kaheksa koduhooldusteenuse pakkujat ning enam kui 22 000 töötajat.

2025. aastal ulatus grupi käive 1,5 miljardi euroni ning tervishoiutaristu ja uue põlvkonna hooldusteenuste arendamisse investeeriti üle 530 miljoni euro.

Penta Investments oli ühe oma kaasomaniku, Jaroslav Haščáki kaudu segatud aastatel 2011-2012 lahvatanud Slovakkia korruptsiooniafääri. Niinimetatud Gorilla skandaal sai alguse, kui avalikustati tippärimeeste, õiguskaitseorganite ja poliitikute vaheliste vestluste transkriptsioonid, mis viitasid kahtlastele tehingutele.

Penta on süüdistusi eitanud ja öelnud, et vestluste salvestised on võltsingud. 2012. aastal otsustas konstitutsioonikohus, et Slovakkia salateenistuse läbiviidud pealtkuulamine oli seadusevastane.