Kadri Klementi: hea koolihoone on nagu õpik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kadri Klementi
Kadri Klementi Autor/allikas: Erakogu

Eesti Arhitektide Liidu juhend "Muutuv kooliruum" kirjutab, et füüsiline keskkond mõjutab väga palju seda, kui innukad on õpilased õppima ja õpetajad õpetama. Juhendi ühe koostaja, arhitekt Kadri Klementi sõnul võib koolihoone olla käepärane õpik, mille abil tutvuda põnevate tehnoloogiatega.

Kaasaegselt õppida saab tegelikult igal pool. Avaramaks ja põnevamaks on muutunud juba õppimise mõiste ise: et targaks saada, ei pea istuma ainult koolipingis, vaid võib ja tegelikult tulebki käia uurimas metsaradu, muuseumisaale, tehaseid, mereääri ja kõiksugu muid kohti. Õpikeskkond on kogu maailm ja tehnoloogia pakub selle kogemiseks mitmekülgseid võimalusi.

Hea koolimaja soosib nii unistamist kui ka leiutamist

Koolimaja on natuke nagu nutiseade — üks päris käegakatsutav asi, mis peab olema nii hästi läbi mõeldud, et seal saaks teha väga erinevaid asju (nagu ühes ja samas telefonis toimivad väga erinevad äpid). Heas koolimajas on ruumi ajurünnakuks, omaette nokitsemiseks, aktiivseks liikumiseks, esinemiseks, unistamiseks, keskendumiseks, leiutamiseks, katsetamiseks, kaasaelamiseks ja veel paljuks muuks.

Kas panite tähele, et see loetelu võib tähistada nii tunni- kui ka vahetunnitegevusi? Selleks pole vaja mitte igale ainele oma klassi, vaid põhjalikult läbimõeldud mitmeotstarbelisi ruume. Ja mitte ainult ruume, vaid ka mitmeotstarbelist õueala.

Kool kui tarkuse kodu peab kahtlemata olema üks tark maja (ja õu). Igas mõttes. Praeguses maailmas on juba peaaegu mustmiljon nutilahendust. Tõeliselt nutikad lahendused algavad aga hästi püstitatud küsimusest. Küsimus ise on igivana — mis on eesmärk? Millist muutust tahame saavutada? Mida sellega võidame? Aga mida kaotame? Kuidas oma eesmärgini jõuda? Kellelt küsida nõu? 

Eesti koolidele mõeldud "Hariduse tehnoloogiakompass" räägib ka asjade internetist ja täpsemalt targa maja tehnoloogiast. Seegi on üsna lõputu varamu võimalusi, kuidas arvutisüsteemid võivad meil aidata näiteks koolimaja kasutada ja hooldada. Koolihoone võib olla otsekui õpik, mille abil tutvuda põnevate tehnoloogiatega: näiteks millest saab maja ise energiat toota, kust tuleb värske õhk ja kuhu läheb vihmavesi. Ja sedagi, kuidas maja magab.

Targad lahendused ühendavad endas eri valdkondi ja õpetavad mõistma nii tehnoloogiat, keskkonda kui inimesi. Just – ka inimesi, sest tehnoloogia on meie endi peegel ja targad majad vaid nii targad kui me isegi. 

Enamasti tõstetakse tehnoloogiat esile reaalainetest rääkides (inglise keeles STEM-ained ehk science, technology, engineering, mathematics), kuid tõeliselt põnevaks läheb asi siis, kui võtta kampa ka kunst (the arts) kõige laiemas mõttes ja saame STEAM ained. Selle avara kunstimõiste sisse kuuluvad lisaks kujutavale kunstile muusika, tants, kirjandus jm loovained ning ka arhitektuur ja disain.

Katsetamine annab võimaluse ise maailma muuta

Lisaks väärtuslikule isetegemise kogemusele ja faktiteadmistele arendavad õpilaste juhitud STEAM-projektid koostööoskust, probleemi lahendamise oskust, ettevõtlikkust ja loovust. Õpilastel on võimalus ise välja pakkuda probleem oma igapäevasest keskkonnast ning õpetaja juhendamisel seda lahendama asuda.

Katsetused nutistu ehk värkvõrguga võimestavad õpilasi ja annavad neile võimaluse oma maailma päriselt muuta. Nii võib näiteks ehitada valgust kumavaid istmeid, mille valguse värv sõltub sellest, millises meeleolus õpilased endi meelest on.

Või teha õpilaste kehalise aktiivsuse soosimiseks koolimajast muusikariist, mida saab mängida ringi liikudes, küünitades, sirutades, painutades. Või esitada matemaatika ülesannete vastuseid tantsides, meisterdada joonistav robot või saada loosiga istumiskoht sööklas nii, et terve aasta jooksul ei peaks kordagi sama inimese kõrval istuma ja terve koolipere saaks üksteisega tuttavaks.

Heast keskkonnast heade mõteteni

Mis sellel kõigel aga arhitektuuriga pistmist on? Peaaegu mitte midagi ja samal ajal palju. Nutitehnoloogiaid saab kasutada nii keskaegses majas, tavalises tüüpkoolis kui uhiuues õppehoones.

Targas koolimajas on loodud kohad töötamiseks koos ja omaette, mõtete lennutamiseks ja kirglikuks aruteluks, vaikseks keskendumiseks ja väljamõtlemiseks, katsetamiseks, ebaõnnestumiseks ja õnnestumiseks.

Hea keskkond soosib töö tegemist, hea töö tulemuseks on hea mõte. Peaaegu alati aitab head mõtet ellu viia tehnoloogia. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: