Endo Viires: kas meie tehnoloogiaga või tehnoloogiaga meid? ({{commentsTotal}})

Endo Viires
Endo Viires Autor/allikas: Erakogu

Kas tulevikus saab tehnoloogiaga mõjutada meid või muudame me ise tehnoloogia abil maailma? Selle küsimuse kontekstis muutub aina olulisemaks tulevikuoskuste omandamine, kirjutab Insplay meeskonnaliige Endo Viires.

Ühiskonnas on viimasel ajal palju juttu olnud tulevikuoskustest, millistest olulisemateks peetakse loomingulisust, kultuurideülest koostöövõimet, liidrioskusi, emotsionaalset intelligentsust, analüütilist mõtlemist, tehnoloogiateadlikkust ja muutustele avatust.

Suurenev vajadus on laia maailmavaatega ja selge maailmapildiga inimeste järele, kes suudaksid suhestuda oluliste eluvaldkondadega. Inimesi, kes teeksid tarku tegusid ja jätaksid rumalad tegemata. Elukeskkonna ja meie endi tervis nõuab seda. Üha võimekamaks muutuv tehnoloogia, selle isetoimimine ja ligipääs informatsioonile annab piiramatud võimalused.

Uute oskuste ja maailmatunnetuse õppimise lihtsustamiseks on maailmas ellu kutsutud STEAM õppefilosoofia. See on lühend ingliskeelsetest sõnadest, mis tähistavad teadust, tehnoloogiat, inseneeriat, kunste ning matemaatikat. STEAM põimib õppes erinevad reaalained ja loomingulisuse ning pälvib aina suuremat tähelepanu ka meil Eestis, koolisüsteemis ja õppekavades.

Selle koht on ka kodudes ja igaühe elukestvas õppes. Heaks toeks STEAM oskuste arendamisele on huviringid, kus lapsed saavad mängulisemas keskkonnas tulevikuoskuseid arendada.

Loovuse lisamine olulise komponendina reaalainete kõrvale aitab lastel jõuda paremate tulemusteni. Florida University ja Kent State University on toonud oma platvormidel korduvalt välja, et kaunitest kunstidest (kunst, teater, muusika, tants) huvitatud õpilasi autasustatakse akadeemiliselt neli korda sagedamini.

Lisaks arvutasid nende haridusteadlased välja, et näiteks muusikaga tegelevad Ameerika noored said verbaalsetes testides tavaliselt 15 protsendi võrra paremad tulemused ja matemaatilistes testides 8-10 protsendi võrra paremad tulemused.

Rumalal pole tööriistadest kasu

IT-valdkonnas kasutatakse tihti ütlust a fool with a tool is still a fool. Ma usun, et vähesed vaidlevad sellele vastu. Laiemalt võiks küsida, kas meie viime tehnoloogia abil muutusi läbi või mõjutatakse tehnoloogiaga meid.

Aga mida tuleks teha, et leida tehnoloogilises arengus parim väljund? Kuidas õppida koos kiirete tehnoloogiliste muutustega, ennast teostada ja samas luua tervemat maailma? 

Uue põlvkonna eestvedajad usuvad, et vastuseks sellele on kolm lihtsat tegevust: õpi tehnoloogia keelt ehk programmeerimist, arenda disainmõtlemist, õpi koos oma perekonna ja lähedastega.

Programmeerimine annab inimesele võime mõelda nagu robot ja seda heas mõttes. Annab võime probleeme analüüsida ja põhjuseid avastada. Sest just nii robot töötab. Ta teeb toiminguid väikeste tükkide kaupa, kus vähem on rohkem, sest kvaliteetne kordus, kiirus ja tõhusus loeb. Ja need oskused võivad olla ka sinul! Programmeerimine ja selle õppimine on lihtne. Juba lasteaialapsed saavad sellega hakkama ja samal viisil saavad seda õppida ka täiskasvanud ja eakad.

Iialgi varem ei ole tehnoloogiale sisu loomine olnud nii paljude inimeste käeulatuses. Meie kodudesse sisenevad üha uued lihtsustavad ja tootvad tehnoloogiad – robotid. Need küsivad juba täna, mida sa soovid, et ma teeksin. Nutitelefon, laula mulle laulu! Tee mu põrand puhtaks! Niida mu aed! Vii naabrile pakk! Prindi mulle tänaseks rohelised sandaalid! Räägi minuga, mul on igav!

Inimese käed muutuvad tehnoloogia abil järjest pikemaks, järjest suurema hulga tehnoloogiat saab enda jaoks tööle panna, mis muudab oluliselt privaatsuse ja turvalisuse mõisteid võrreldes ajaga, kui igaüks tegutses oma õue peal. Ja sellega seoses kerkib jälle küsimus, kas meie muudame tehnoloogiaga maailma või saab meid tehnoloogiaga muuta.

Üks lahendustest olukord enda kasuks pöörata on disainmõtlemise õppimise kaudu, mis aitab kujuneda targaks tellijaks, saada aru, mida tehnoloogia abil tehakse.

Parim tiim on lähedased

Lapsevanemad on need, kes saavad oma lapses mingi teema vastu huvi äratada ning siis juba üheskoos õppida. Nii saab täiskasvanu palju uut ja põnevat teada ning laps alustab varakult tulevikutöödeks vajalike oskuste arendamist.

Miks mitte õppida koos programmeerima. Las lasteaias käiv Juku õpetab ja mängib koos vanaemaga. Kuuenda klassi Mari paneb koos isaga roboti pannkooke keerama. Keskkoolis käiv Jane kirjutab emale personaalse äpi poenimekirja jaoks. Kes teab, võib-olla korjab pererobot Prükkar õige pea pahaselt pomisedes LEGO klotse kokku. Jne. Jne.

Väikese inimese mõtlemise kujundamiseks pole keegi mõjukam kui tema vanemad. Ema ja isa suhtumine on see, mis vormib lapse suure osa maailmanägemise ja tõekspidamiste alustest.

Kui lapsevanem näeb maailma põneva, avastamisväärse kohana, mis pidevalt muutub ja areneb, kandub see suhtumine suure tõenäosusega üle ka lapsele. Ja kui lapsel on juba lasteaias olemas mängulised vahendid esimeste STEAM-sammude tegemiseks, siis on hea alus järgmistele tasemetele liikumiseks loodud.

Parimad meistrid saavad neist, kes alustavad noorelt ning tehnoloogilise teadlikkuse koostöös on meistriks saamine hädavajalik. Tuleviku töökohad ootavad just STEAM-hariduse saanud lapsi, kes valitsevad ise tehnoloogiat.


Tallinna ülikool, Heateo Haridusfond, HITSA, Insplay ja LEGO Education kuulutasid välja konkursi leidmaks akronüümi STEAM asemele ilus ja täpne eestikeelne sõna. Konkurss kestab 13. oktoobrini ning sõnakandidaate saab esitada https://sonaus.insplay.ee 

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: