Direktorina on mulle ideaaliks õnnelike õppijatega omanäoline, avatud ja paindlik kool, kus muutustesse ja uuendustesse suhtutakse toetavalt ja tõenduspõhiselt.

Kaasaegne kool on ettevõtliku mentaliteediga, väärtustab koostööd ning võimaldab kogukonna liikmetel käed-külge-põhimõttel panustada kooli arengusse. Olgu see siis talgupäeval, sihtasutuse kaudu või (külalis)õpetajana.

Ole nagu vesi

Õpilase seisukohast on ideaalne kool selline, kus ta tunneb end hästi, kus ta saab end teostada, kus tal on innustavad ja inspireerivad õpetajad. Ta tuleb hommikul rõõmuga kooli, sest ta teab, et tal on head suhted nii klassikaaslaste kui ka õpetajatega.

See, mida ta õpib, on eesmärgistatud ning ta saab ennastjuhtiva õppijana kaasa rääkida ja oma valikuid langetada - kas siis õppekava või tunniplaani kujundamise kaudu või tehes hoopis ettepanekuid, milliseid valikõppeaineid võiks kool talle kohustuslike kõrval pakkuda. Siis saab ta õppida just seda, mis teda kõnetab või mille vastu on tal sügavam huvi, ja seeläbi oma arengu eest vastutust võtta.

Võitluskunstnikust maailmakuulus näitleja, popkultuuri ikoon ja filosoof Bruce Lee on andnud suurepärase soovituse: "Ole nagu vesi!"

Haridussüsteem peabki olema nagu vesi - avatud meelega ning muutuva maailma oludes võimeline kiiresti erinevaid vorme võtma. Võimaldama ülikiirelt kontakt-, distants- või hübriidõpet, lähtuma õpilase individuaalsetest võimetest, muutudes vastavalt vajadusele tahkeks, vedelaks või gaasiliseks õppevormiks, ning loomulikult kustutama teadmisjanu.

Oma näoga maja

Õpikeskkond peab samamoodi olema koolipere nägu. Poolteist aastat tagasi kolis Tallinna Saksa Gümnaasium oma unistuste majja. Renoveerimise ideekorjesse olid kaasatud nii õpilased, õpetajad, vilistlased kui ka lapsevanemad.

Üks prioriteete uue hoone projekteerimisel oli kaasata kõik erinevad osapooled ja panna kirja, mida nad igapäevaselt kogevad ja õpperuumilt ootavad. Õpilastelt tulid soovid nagu müra vähendamine, digiseadmete laadimisvõimalused, keskkonnasõbralikud materjalid või klassiruumi suurus. Õpetajad aga arvestasid metoodiliste aspektidega, kuid soovisid ka pragmaatili lahendusi ruumi temperatuurist ja prügi sorteerimise võimalustest kuni paindliku klassiruumisisustuseni välja.

Sellise kaasava protsessi kaudu oli võimalik saada kokku kõige paremad ideed ja nende põhjal edasi toimetada.

Kui sa oled ise saanud kooliruumi kujundamisel kaasa rääkida, siis oskad seda ka rohkem hinnata ja hoida. Kodanikuühiskonna võtmes õpetab see algatusvõimet, kui sa oled valmis vastutust võtma, midagi algatama või milleski kaasa rääkima. Kui sinu ettepanekutega arvestatakse, siis annab see julgust ka tulevikus ettevõtmistes kaasa lüüa.

Rohkem ettevõtlikkust

Ettevõtlikkus on üks kaheksast võtmepädevustest, mis riiklikus õppekavas välja on toodud. See on vajalik oskus, mis väljendub erinevates valdkondades. Erialane ettevõtlikkus võib olla ärialane teadmine või lihtsalt algatusvõime, näiteks õpilasesinduse kaudu eneseteostamine ja koolielu paremaks muutmine.

Paljud koolid pakuvad majandus- ja ettevõtlusõppe kursust. See on siiski üsna väikesemahuline ja sellest üksi ei piisa. Hea praktika näitena saab välja tuua Junior Achievementi ettevõtlusõppe programmi, mis toetab ettevõtlikku arengut, kaasates koostööpartnereid eraettevõtlusest ja start-up kogukonnast näiteks Wise´i või SEB näol.

Ettevõtlikkust koolis toetab ka loovtööde, praktiliste tööde ja uurimistööde kohustus. Põhikooliõpilased peavad tegema loovtöö ja gümnaasiumiõpilased praktilise töö või uurimistöö.

Kui varem valis enamik õpilasi pigem teadusliku suunaga uurimistöö, siis üha rohkem on hakanud õpilased valima võimaluse ennast teostada praktilise töö kaudu erinevates valdkondades. Olgu see siis muusika- või kunstinädala korraldamine, omaloomingulised projektid, näitused, noorkohtuniku praktika läbimine, abitreeneri kutse omandamine või päris oma õpilasfirma loomine. Mitmest õpilasfirmast on tänaseks kasvanud välja päris ettevõtted.

Rõõm on näha, et üha rohkem koole kaasavad õpilasi ning loovad neile võimalusi oma individuaalset haridusteed läbi ettevõtlikkuse kujundada. Viimast võiks ilmestada ka näiteks demokraatliku kooli kontseptsiooni kasvav populaarsus, kus otsustusvõime ja vastutus on päriselt õpilaste käes.

Teise näitena võib välja tuua õppetöösse põimitud heategevusliku ettevõtluse, mille raames meie kooli õpilased läbivad kohustusliku koolieksami hoopis kogukonna praktika näol vabaühendustes. Need on positiivsed trendid.

Praktikud kooliellu

Loovtööd, praktilised tööd ning uurimistöö annavad õpilasele võimaluse mingit teemat süvitsi uurida. Pakkumaks ka väga spetsiifiliste valdkondade puhul mitmekesisemaid õpivõimalusi, oleks järgmine loogiline samm kaasata kooliellu erinevate valdkondade spetsialiste ja praktikuid. See tähendab õpilaste jaoks personaalsemat haridust, kuna valiku saab ta teha huvipõhiselt ja seeläbi juba ise spetsialiseerudes.

Kõige lihtsam viis praktikute kaasamiseks on ühekordsed sutsakad nagu külalisesineja klassijuhatajatunnis, vilistlaste läbiviidavad töötoad, lapsevanemate töövarjutamised või temaatilised loengud. Külalisesineja võib kaasata valdkonna teemapäevade raames või konkreetsete projektide raames, näiteks kui õpilased ise on omaalgatuslikult kutsunud kedagi esinema või töötuba läbi viima.

Meie juures on juba teist hooaega väikese koormusega aastaks ajaks põhiaineid ja valikkursuseid andmas Edumuse programmi õpetajad, kes on oma ala tõelised professionaalid. Ühest küljest saavad seeläbi õpilased nii rohkem suhelda pärismaailma eri valdkonna esindajatega.

Teistpidi, kui sa oled spetsialist ja saad investeerida oma aega õpilaste arengusse ja haridussüsteemi, siis hakkad seda maailma rohkem mõistma, väärtustama ja hoidma. Sa saad muuta maailma ja ühiskonna päriselt paremaks paigaks.

Koolijuhid ettevõtluspraktikale

Julgustan omalt poolt kaasama kooliellu inimesi väljastpoolt haridusmaastikku. Pikemas vaates ongi tegelikult just valikained väga mõnus võimalus tuua kooli õppekavasse uusi vajalikke teemavaldkondi, keskkonnahoiust finantskirjaoskuseni. Spetsialistide seas on omakorda palju inimesi, kes on valmis väikese koormusega valikaineid andma.

Hea praktika näitena ja suurepärase algatusena toon välja ka Heateo Haridusfondi, Tallinna haridusameti, Fontese, Tartu linnavalitsuse ning haridus- ja teadusministeeriumi algatatud haridusjuhtide praktikaprogrammi.

Tegemist on unikaalse programmiga, mis annab koolijuhtidele võimaluse suunduda kümneks nädalaks ettevõtetesse praktikale eesmärgiga läbi kogemuspraktika edendada Eesti koolijuhtimise kvaliteeti. See on taas üks suurepärane näide, kuidas haridus- ja erasektor koostööd teevad. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et need on kaks väga erinevat maailma, siis väärtused on meil paljuski samad.

Õpetajate sabatiaasta

Eesti hariduse kõige põletavam mure on õpetajate ja tugispetsialistide suur puudus ja vähene järelkasv. Iga koolis töötav õpetaja on rahvuslik aare, keda koolijuhid hoiavad nagu Guglunk oma "kullakallist" "Sõrmuste isandas".

Aga mõnikord vajavad ka kogenud õpetajad väikest vaheaastat või väiksema koormusega tööd. Maailmas on populaarsust kogumas sabatiaasta, kus õpetaja saab võtta ühe aasta enesetäiendamiseks ja inspiratsiooni kogumiseks, aga töökoht jääb alles.

Mulle tundub, et Edumus on ka siin võimalik abiline: võib-olla soovib pikalt töötanud pedagoog ühe aasta töötada natukene väiksema koormusega, et siis jätkata. Sel juhul on võimalik teha koostööd Edumusega, et leida asemele inimesed, kes võtavad osa õpetamiskoormusest vaheaastaks enda kanda.

Kui sa tead, et sul on asenduseks erialaspetsialist, kes tunneb oma valdkonda, siis võidavad sellest kõik osapooled. Õpetaja saab naasta puhanult ja värskema pilguga. Võib-olla on õpetajakogemus nii inspireeriv, et asendaja otsustab karjääripöörde kasuks ning me võidame juurde ühe indu täis õpetaja.

Siinkohal saan rõõmuga ära märkida, et Tallinna Saksa Gümnaasiumis töötab sel õppeaastal kokku 20 vilistlast: osa neist täiskohaga, osa valikaine õpetajana ja kaks jõudsid meile Edumuse kaudu. Ka mitu lapsevanemat on käed külge pannud ja tulnud meile õpetajaks või tugipersonali ridadesse.

Karjääripöörde boonusprogramm

Üks hea näide, mida ettevõtlusest haridussüsteemi üle võtta, on ka väärtuspakkumised, ehk mida saame põhipalgale lisaks pakkuda, et inimesed oleksid motiveeritud õpetajaks saama ja koolis töötama.

Iduettevõtted pakuvad oma töötajatele erinevaid ahvatlevaid boonuseid alates spordi- või kultuuritoetustest kuni lapsehoiuteenusteni välja. Siin saaksid omavalitsused koolidega pead kokku panna, et pakkuda õpetajatele lisavõimalusi elamispinna, kultuuri- või näiteks sporditoetuste näol.

Algatada võiks ka ümberõppeprogramme, mille abil saaksime võimaldada karjääripööret neile, keda õpetaja amet salasoovina kutsub. Miks mitte luua ka välismaalt Eestisse elama asunud pedagoogidele tasuta keeleõppeprogramme, et neid kiiremini meie haridussüsteemi integreerida.

Ettevalmistus muutuvaks maailmaks

Hariduse eesmärk ongi valmistada ette inimesi muutuvaks maailmaks. Minu hinnangul on Eesti tänane haridussüsteem tegelikult väga avatud ja paindlik, valmis katsetama ja piloteerima.

Mida rohkem olen suhelnud teiste riikide koolijuhtide ja haridusinimestega, seda rohkem näen, et meie õpetajal ja koolidel on väga palju autonoomiat. Meil on üks riiklik õppekava, mis tähendab seda, et lõpp-punkt, milleni peame jõudma, on selgelt sõnastatud, kuid teekond sinna võib olla vägagi erinev. See on väga tervitatav, kuna annab õpilastele ja õpetajatele võimaluse olla uuendusmeelsed ja valmis kasutama innovaatilisi lahendusi õppetöö korraldamisel.

Haridusvaldkonnas oleme Euroopa ja maailma tipus, kuid me ei pea kaugeltki mitte loorberitele puhkama jääma. Küsimus on selles, kuidas me saaks haridust veel rikastada ja kuidas pikemas perspektiivis olla veel konkurentsivõimelisemad.

Konkreetne näide on koroonakriisi kogemus. Igal koolil on muidugi erinevad prioriteedid, mida nad tahavad arendada. Alates sellest, kuidas toetada haridusliku erivajadusega õpilasi, millist tarkvara või riistvara soetada, milliseid koolitusi teha, mismoodi tunniplaan üle vaadata, kuni selleni, milliseid uusi õpetajaid või õppeaineid sisse tuua.

Nüüd, lõpetades koroona-aastat oleme saanud suurepärase kogemuse osaks, mis aitab meil ette mõelda, vajadusel mingeid plaane kiiresti ümber teha ja veelgi paindlikumalt erinevaid küsimusi lahendada.

Kuna parimad asjad sünnivad koostöös, siis soovitaksin etteruttavalt kaasata sügisest õpetajatena ja hariduspartneritena ka kogukonnaliikmeid ja erialaspetsialiste.