Andres Sirel: tulevikuoskuste poole läbi MATIK-õppe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Andres Sirel
Andres Sirel Autor/allikas: Erakogu

Meie laste paremaks ettevalmistamiseks tulevikuks on viimane aeg luua läbimõeldud ja süstemaatiline õppekava, mis muudab õppimise praktilisemaks, kirjutab Insplay tegevjuht Andres Sirel.

Kes on kursis tehnoloogia ja haridussektoriga, on kindlasti kuulnud lühendist STEM, mis käsitleb teaduse (science), tehnoloogia (Tech), inseneeria (engineering) ja matemaatika (math) lõimitud õpet.

Ülemaailmse trendi järgi on STEM muutumas STEAM-iks ehk juurde tuleb kunst ja loovus (arts). Selle initsiatiiviga on haakunud üha rohkem haridusasutusi, era- ja avalikke organisatsioone ning haridus- ja tehnoloogiaeksperte, et otsida paremaid viise õpilaste kaasamiseks läbi eluliste praktikate.

Lähtuvalt sellest korraldasid Tallinna ülikool, HITSA, Heateo Haridusfond ja Insplay sel sügisel sõnakonkursi, leidmaks ka Eestis aina populaarsemaks muutuvale STEAM-õppele sobiv eestikeelne nimetus. Konkursile laekus üle 200 sõna ning haridusedendajatest koosnev žürii valis oktoobri lõpus võitjaks täheühendi MATIK, mis koondab endas matemaatikat, tehnoloogiat, inseneeriat ja kunsti.

Seega räägime edaspidi STEAM-i asemel MATIK-õppest. Miks see aga üldse nii oluline on?

Kõige lihtsamalt öeldes iseloomustab MATIK-õpet nende valdkondade lõimitud õppimine, kus kesksel kohal on loovus, probleemide lahendamine ja koostöö. Erinevad uuringud on näidanud, et just selline lõimitud õppeviis annab hariduse, mis aitab hakkama saada tuleviku töökohtadel.

Järjest olulisemaks muutub nii tehnoloogiline taiplikkus kui ka loominguline lähenemine probleemide lahendamisele, meeskonnatöö oskused ja teiste inimeste tajumine.

Näiteks kasutab arhitekt oma töös lisaks reaalkallakuga oskustele ka kunstilist lähenemist, et luua praktilisi ja silmale ilusaid ehitisi ning struktuure. Kunst võimaldab õpilasel ühendada õpitut loovate praktikate ja disainmõtlemisega.

Nii on loovmõtlemine tulevikutööde kontekstis aina rohkem väärtustatud. Sellise mõtlemise arenemine on võimalik, kui me ei anna lahendusi ette, vaid laseme lastel ise proovida ja avastada.

Samal ajal on loovmõtlemise soodustamisel suur roll ka koolisüsteemil. Tarkvaraettevõtte Adobe poolt 2012. aastal läbiviidud uuring näitas, et 80 protsenti inimestest usub, et loovuse kasutamine aitab kaasa majanduslikule heaolule. Samal ajal tundis üle poole uuringus osalenutest, et koolisüsteem surub loovust alla.

Lõimitud õpe aitab maailma mõista

Traditsioonilistes õppekavades õpetatakse matemaatikat, keemiat, füüsikat, geograafiat jt real- ja loodusaineid igaühte eraldi, kuid see ei aita lastel mõista erinevaid kontseptsioone ja maailma toimimist nende ümber. Kui õpilased näevad MATIK ainevaldkondade vastastikust seotust ja elulisi seoseid, võib see neid paremini motiveerida uurimaks üksikuid teemasid sügavamalt kui varem.

Lastele tuleb pakkuda mängulist ja eakohast õpikeskkonda. Õpetajad saavad toetada laste MATIK-oskuste arendamist, pakkudes neile mänguruumis erinevaid võimalusi ja materjale, mis toetavad uurimus- ja avastusõpet.

Läbi käed-külge tegevuste ja ka vigade õpivad lapsed rohkem. Tuleb tekitada õpikeskkonnad, kus oluline on protsess, mitte ainult tulemus. Sellise õpikeskkonna loomisse võiksid olla kaasatud koolide ja lapsevanemate kõrval ka ettevõtted, kutseõppeasutused, muuseumid, avastuskeskused jne.

Lapse jaoks peavad õpitegevused ja -ülesanded olema päriselust lähtuvad, praktilised, sest võõraid probleeme ei taha keegi lahendada. Kui last tegevus paelub, siis ta on altim ka lahendusi välja pakkuma.

Seetõttu võiksid koolid teadlikumalt kasutada külalislektoreid erinevatest eluvaldkondadest, kes tuleksid ja räägiksid, kuidas tehnoloogia on nende valdkonda muutnud ning kuidas tõenäoliselt veel lähiaastail muudab.

Asja suurem mõte oleks laste loovust kasvatava keskkonna loomine. LEGO 2018. aastal enam kui 13 000 lapsevanema seas läbiviidud uuring näitas, et kaheksa kümnest lapsevanemast peab end loovaks inimeseks ja üheksa lapsevanemat kümnest näeb enda lapsi loovatena.

Üle poole lapsevanematest usub, et loovust saab õppida ja arendada ning lausa üheksa vanemat kümnest näeb selle võimalusena arendavaid mänguasju. Uuringu kohaselt nähakse põhjusena, miks laste loomingulisus nende kasvades justkui väheneb, asjaolu, et nad kaugenevad kodu toetavast ja arendavast keskkonnast ning kool suurendab nende hirmu teha midagi valesti, mis tähendab, et nad ei paku välja originaalseid lahendusi.

Vajadus uue õppekava järele

Vähemalt sama oluline, kui lapsevanema toetus lapse arengule, on ka õpetaja suhtumine. Tänavu Transferwise'i tellimusel valminud uuring IT-oskuste arendamisest Eesti koolides näitas, et enamasti õpetatakse STEM-oskusi eraldi õppeainetes (70,4%), kuid oli ka koole, kus STEM-oskusi õpetatakse erinevaid õppeaineid lõimides (40,7%) ja koolides on valikaineid, kus STEM oskusi lõimitakse (29,6%).

Uuringust selgus ka, et iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ning iga neljas füüsikaõpetaja on 60-aastane või vanem, mis paratamatult tähendab mõningast väiksemat vastuvõtlikkust uutele õppesuundadele ja tehnoloogilise võimekuse vähenemist.

Praegu on ka õppekavad reeglina standardiseeritud, õpetajad ajavad selles näpuga järge ja proovivad täita erinevaid nõudeid. Puudub paindlikkus ja uute õpetamismeetodite kasutamiseks ei ole aega ega raha.

Seepärast on viimane aeg alustada läbimõeldud MATIK-õppekava rakendamisega riiklikul tasandil. MATIK-oskuste õpe on tulemuslik, kui seda korraldatakse koolis süsteemselt ja läbimõeldult esimesest klassist gümnaasiumi lõpuni.

Sellise õppekava loomiseks tuleks tuvastada parimad MATIK meetodid ja praktikad. Seni on ka mujal maailmas suhteliselt vähe uuringuid, mis MATIK-õppe parimaid praktikaid ja nende tulemusi käsitleks. Eestis on need aga pea olematud. Ka koolid ning õpetajad ei tea valdavalt, mis on MATIK ning kuidas seda parimal viisil edasi anda.

Kõik algab prioriteetidest

Selleks, et mõistetaks MATIK-õppe vajalikkust, tuleb teadus seada tuleviku vaates riigi olulisimaks prioriteediks. Praegu valitsuses käiv trall teadusrahastamise teemal selle valdkonna väärikust just ei tõsta. Lisaks tuleks teadus- ja arendustegevuse rahastamisel tõsta tehnoloogia ja inseneriteadustega seotud valdkondade fookust.

Euroopa Parlamendi Alde fraktsiooni tellitud uuringu "Teadmistepõhine Eesti- avalik arvamus haridusest ja digipädevusest" järgi pidasid 19 protsenti küsitlusele vastanutest oluliseks riigipoolse rahastuse eelistamisel IT, informaatika ja robootika valdkonda, mis oli populaarsuselt teine vastus kohe pärast meditsiini.

Professionaalselt koostatud läbimõeldud õppekava rakendamise tulemusel võiksid õpetajal olla materjali ülesandmiseks selged mudelid, õpitav materjal oleks seotud reaalse eluga, õppekava keskenduks individuaalsete võimete avamisele, õppeprotsess oleks praktiline, võimetekohane ja koostööd soosiv ning õpetaja ja õpilane õpiksid koos, mitte üks ei õpetaks teist. Lisaks oleks elukestev õpe lihtne, mõistetav ning kättesaadav kõigile.

Sellise õppekava loomiseks tuleb esile tuua olulised ühiskondlikud trendid ning luua selge ühiskondlik tellimus. Otsustada tuleb MATIK-õppe olulised põhimõtted ja tulemused, luua mõõdikud ning edasi- ja tagasisidestus süsteem, samuti luua mudelid mitmekülgseks ja kaasavaks õppeks ning panna paika sobivad vahendid ja meetodid.

Ja last but not least: MATIK-õpetaja peab olema koolis juhtkonna poolse toega mentor, kes on eeskujuks teistele, suunates lapsi oma võimeid arendama läbi avastamise, mis on toetatud uudishimust ja soovist õppida. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: