Eksperdid: Venemaa huvi USA segaduste aega ära kasutada ohjeldab NATO ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Presidendivalimiste tulemusi ootavad meeleavaldajad.
Presidendivalimiste tulemusi ootavad meeleavaldajad. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Võimalus, et USA presidendivalimiste tulemuste vaidlustamise ajal võiks mõni riik võtta ette teiste julgeolekut ohustavaid välispoliitilisi avantüüre, on olemas, kuid meid peaks siiski rahustama NATO liikmestaatus, märgivad eksperdid.

"Selles mõttes on riskid olemas ja need suurenevad, mida rohkem on Ameerikas segadust. Me peame loomulikult väga valvsad olema. Aga saame öelda, et liitlaste väed on meie territooriumil," rääkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu ERR-ile.

"Võimalus, et mõni välisriik püüab sel perioodil [USA] sisepoliitilist segadust ära kasutada, on olemas ja seda ei saa välistada. Samas on üleminekuajal nii poliitiline juhtkond, ehk president ja kongress, kui ka USA relvajõud valmis tegelema kõikide kriisidega, mis võivad USA või tema liitlaste julgeolekut kahjustada," ütles ERR-ile välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektor Eerik Marmei.

Sama märkis Stoicescu: "Loomulikult - ükskõik, mis ka ei toimuks nende valimiste ümber, Valges Majas on ametisolev president ikkagi olemas. Kogu aeg, iga päev, iga hetk on olemas USA president, kellel on ka tuumanupp käepärast. Seda loomulikult Hiina ja Venemaa mõistavad."

Ka Marmei rõhutas, et Eesti kuulub NATO-sse ja see peaks välistama, et meie julgeolek USA presidendivahetuse ajal provokatsioonide või avantüüride kaudu kahjustatud saaks. "Meil on võimekus hinnata selliste ohtude tekkimist ja nendele koos liitlastega nende tekkimisel adekvaatselt vastata. Seega, meie ja liitlaste tähelepanu võimalikele julgeolekuohtudele on pidev ja me oleme valmis reageerima kogu aeg. Võimu ülemineku periood USA-s ei muuda valmisolekut ohtusid näha ja nendele kiiresti reageerida," kinnitas Marmei.

Stoicescu tõi esile, et lisaks liitlasüksuste paiknemisele Eestis on USA üksused ka Poolas ja mujal Euroopas: "Nii et neid asju need valimised ei muuda. Nad [liitlasväed] on välja õpetatud, nad on lahinguvalmiduses."

"Aga kogu küsimus on selles, kui riskialdis on näiteks president [Vladimir] Putin. Me oleme näinud, et ta on küllalt kalkuleeriv. Aga vahest võtab ta ka riske. Ega me ei pruugi rääkida mingist sõjalisest rünnakust, sõjalisest avantüürist Eesti vastu. Igasuguseid provokatsioone võib korraldada, Venemaa arsenal on päris suur," jätkas Stoicescu.

Marmei selgitas, et USA välispoliitiline otsustusprotsess valimiste järgselt ega võimu vahetuse korral ei muutu. See tähendab, et ametisolev president jätkab võimu teostamist kuni 20. jaanuarini, mil valitud president peab põhiseadusest tulenevalt andma ametivande. Kuni kestavad kohtuvaidlused järgmise presidendi väljaselgitamiseks, ei saa uueks presidendiks valitu kokku kutsuda üleminekumeeskonda, kes peaks ette valmistama võimu üleminekut, seda ka välispoliitilistes küsimustes. Ebaselgus võitja osas muudab võimu ülemineku keerulisemaks, sest uue presidendi meeskonda ei saa kuni vaidluste lõpuni võimalikest julgeolekuohtudest briifida. "Võib tõdeda, et võimu ülemineku periood uuele presidendile on delikaatne aeg, eelkõige julgeoleku küsimustes," tõdes Marmei.

USA senine president Donald Trump, kes paistab 3. novembri presidendivalimistel oma konkurendile Joe Bidenile alla jäävat, on lubanud käivitada kohtuvaidlused valimistulemuste ülevaatamiseks. See võib lükata valimistulemuste selgitamise nädalaid edasi.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: