Ekspertide hinnangul pinged USA-s siinset julgeolekut oluliselt ei mõjuta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Pinged Ameerika presidendivalimiste ümber ei lahtu tõenäoliselt veel niipea ja see tähendab, et Ühendriikide tähelepanu keskendub eelkõige sisepoliitikale ning liitlassuhted võivad jääda tagaplaanile. Eesti eksperdid ei näe samas, et meie julgeolekupilt sellest väga muutuks - ühelt poolt tulebki meil Euroopas ise oma julgeolekut tugevdada ja mitte ainult Ühendriikidele loota. Teisalt paneb Venemaa praegune nõrkus arvama, et sealtpoolt agressiivseid ettevõtmisi ei tule.

Kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt tõdeb, et kui suurem osa ajast kulub ameeriklastel sisepoliitikale, siis tähelepanu välis- ja julgeolekupoliitikale jätkub tõesti vähem. Selliseid hetki võivad ära kasutada teised suurriigid oma huvide edendamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me näeme siin näiteid minevikust, et kuidas on olümpiamänge ära kasutatud ja kuidas on sellist vaiksemat suveperioodi, suvepuhkuste perioodi augustis ära kasutatud. Seda aeg-ajalt loomulikult tehakse. Sellest ei ole pääsu," ütles Hurt.

Samas ei dramatiseeriks Hurt seda üle. Ta ütleb, et Eesti julgeolekule on välisohu, eelkõige Venemaa tõrjumiseks, oluline pidev koostöö liitlaste ja naabritega.

"Me ei saa kindlasti sõltuda ainult sellest, mida USA teeb ja siis eeldada, et USA lahendab kõik meie probleemid ära. Ei saa öelda, et ühel päeval me oleme teinud kõik ja nüüd peavad kõik teised riigid meid aitama. Me peame ise ka pidevalt paremini sooritama," sõnas Hurt.

Eesti idapartnerluse keskuse analüüside direktor Indrek Kannik märgib, et Ühendriikide institutsioonid, mis on seatud tegelema julgeolekupoliitikaga, jätkavad tööd, sõltumata sellest, kas toimuvad valimised või hakatakse tulemuste üle vaidlema. Ta ei näe ka, et Venemaal oleks tahtmist ennast praegu uutesse avantüüridesse mässida.

"Ma ei näe, et praeguses olukorras meie idanaabril, kellel on probleeme alates Valgevenest, lõpetades Armeenia-Aserbaidzaani sõjaga, oleks mingitki soovi tekitada tõsisemaid julgeolekualaseid probleeme meie regioonis," sõnas Kannik.

Endine kaitseväe juhataja ja praegune riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots toob välja, et Venemaa on ise omadega hädas - majandus kidub, 70 protsenti inimesi elavad allpool vaesuspiiri ja Siberis jätkuvad juba tükk aega valitsusvastased väljaastumised. Sellele lisaks arutatakse Venemaa kaitse-eelarve vähendamist.

"See tähendab, et seal on sisepoliitilised probleemid niivõrd suured, niivõrd kõrged, et vaevalt, et nüüd Putin julgeb alustada kuskil suuremat sõda," ütles Laaneots.

Kannik lisab, et laiemas pildis ei usu ta ka, et Hiina tõttaks oma huvisid olukorda ära kasutades edendama.

"Kui me ikkagi lähtume sellest, et tegu on suhteliselt lühiajalise ebastabiilsuse ja kriisiga, siis ma ei usu ka, et Hiina väga suuri samme riskiks selles olukorras tegema hakata," lausus Kannik.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: