Kell üks teisipäeval kohaliku aja järgi jõustunud täielikule relvarahule eelnesid mitmed Aserbaidžaani sõjalised edusammud separatistlikus piirkonnas. 

Kolme liidri allkirjastatud avaldus vallandas Jerevanis ägedad meeleavaldused valitsuse ja parlamendi hoone juures. Protestijad peksid läbi parlamendi spiikri ja tungisid hoonesse, nõudes peaminister Nikol Pašinjani tagasiastumist.

Pašinjan oli eelnevalt teatanud "valulikust" leppest sõja lõpetamiseks. 

"Allkirjastasin Venemaa ja Aserbaidžaani presidendiga avalduse Karabahhi sõja lõpetamiseks," teatas peaminister sotsiaalmeedias, nimetades dokumendi teksti isiklikult endale ja rahvale äärmiselt valulikuks. 

"Ma langetasin selle otsuse, analüüsides sügavalt sõjalist olukorda ja situatsiooni kõige paremini tundvate inimeste hinnanguid," kirjutas Pašinjan, lisades, et tegemist on "parima võimaliku lahendusega".

Aserbaidžaani president Ilham Alijev deklareeris, et Pašinjanil polnud muud valikut, kui "ajalooline lepe" allkirjastada.

"Raudne rusikas sundis teda seda dokumenti allkirjastama," lausus Alijev telepöördumises. "See on sisuliselt kapitulatsioon." 

Alijevi sõnul kohustab lepe Armeeniat viima lühikese ajaga oma väed Mägi-Karabahhist välja ning Venemaa ja Aserbaidžaani liitlane Türgi osalevad relvarahu jõustamises. 

Venemaa president Vladimir Putin kinnitas, et mõlemad pooled on nõustunud "täieliku relvarahuga .... Mägi-Karabahhi konfliktitsoonis", luues tingimused pikaajaliseks lahenduseks". 

Tema sõnul jäävad vaenupooled esialgu paigale, kuni Vene rahuvalvajad võtavad sisse positsioonid piki rindejoont ja tagavad koridori, mis ühendab Mägi-Karabahhi Armeeniaga.

Vene meedia teatas kaitseministeeriumile viidates, et Karabahhi viiakse 1960 rahuvalvajat ja 90 soomukit. Öösel levisid juba ka videod Vene üksuste liikumisest.

#BREAKING: The convoy of #Russian Army peacekeepers from #Gyumry & #Erebuni just arrived #Artsakh/#NagornoKarabakh following to the agreement for transfer of #Artsakh to #Azerbaijan which #Armenian Prime Minister signed under pressure of #Russia. pic.twitter.com/mCdgxFPdwI

— Babak Taghvaee - Μπάπακ Τακβαίε - بابک تقوایی (B) (@BabakTaghvaee1) November 9, 2020

Alijevi sõnul nõustus Armeenia ajakavaga oma vägede taandumiseks suurelt osalt piirkonnast. Ta lisas, et relvarahu jõustamises osaleb ka Aserbaidžaani liitlane Türgi.

Kokkulepe lõpetab kuus nädalat väldanud lahingud armeenlastega asustatud Mägi-Karabahhi üle, mis lõi Aserbaidžaanist lahku 30 000 inimelu nõudnud 1990. aastate sõjas.

Rahvusvahelistest rahuponnistustest hoolimata aastakümneid hõõgunud tüli lahvatas septembri lõpus täiemahuliseks sõjaks, milles on hukkunud vähemalt üle 1300 inimese, sealhulgas kümneid tsiviilisikuid. Tegelik ohvrite arv arvatakse olevat aga märksa kõrgem. 

Bakuu on tungivalt soovinud Türgi kaasamist tüli lahendamisse ning rahulepe sündis pärast seda kui Putin oli vestelnud laupäeval Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga. 

Aserbaidžaani vägesid saatis nädalaid kestnud lahingutes edu, esmalt hõivasid nad Mägi-Karabahhi lõunatiiva ning tungisid seejärel sisemaale.

Pöördepunktiks sai pühapäev, mil Alijev teatas, et tema väed on hõivanud regiooni suuruselt teise linna Şuşa, mis asub kaljudel Mägi-Karabahhi pealinna Stephanakerti kohal ja peamisel ühendusteel separatiste toetava Armeeniaga. 

Armeenia oli varem esmaspäeval küll väitnud, et ägedad lahingud linna pärast jätkuvad, kuid kõrge Karabahhi ametniku sõnul oli olukord "täielikult kontrolli alt väljas" ning Aseri väed ohustamas Stephanakerti.

Mõni tund enne vaherahu olid aserid eksikombel alla tulistanud Armeenia kohal lennanud Vene sõjaväekopteri. Vene kaitseministeeriumi andmeil sai Mi-24 kaks meeskonnaliiget surma ning kolmas vigastada. 

Aserbaidžaan vabandas kiiresti "traagilise intsidendi" pärast, nimetades seda pingelisest olukorrast ja kõrgendatud lahinguvalmidusest tingitud veaks.

Helikopter tulistati alla Armeenia ja Türgi vahel asuva Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševani autonoomse vabariigi lähedal, kaugel Mägi-Karabahhist. 

Moskva, millel on Jerevaniga kaitsepakt ja baasid Armeenias, on rõhutanud, et ei sekku konflikti Aserbaidžaaniga, kui Armeenia enda ala oht ei ähvarda. 

Karabahh kuulutas ligi 30 aasta eest välja iseseisvuse, kuid seda ei ole tunnustanud keegi, isegi mitte Armeenia, ning rahvusvahelise õiguse kohaselt on see endiselt Aserbaidžaani ala. 

Armeenias oli juba enne lepet maad võtmas meelepaha. Seitseteist opositsiooniparteid nõudsid Pašinjani ja ülejäänud valitsuse viivitamatut tagasiastumist. 

Opositsiooni sõnul kannavad Armeenia praegused liidrid olukorra eest Karabahhis täielikku vastutust. 

"Võimud on kaotanud oma moraalse ja poliitilise baasi inimeste esindamiseks," väitsid nad oma avalduses. 

Pašinjan: Armeenia valitsus ja sõjavägi on ühtsed

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan kuulutas teisipäeval sotsiaalmeedias valitsuse ja sõjaväe ühtsust. 

"Armeenia valitsus ja armee on ühtsed ja seotud tugeva lahinguvendlusega," kirjutas Pašinjan oma Facebooki kontol. 

Pärast Vene ja Aserbaidžaani presidendiga allkirjastatud kolmepoolse avalduse avalikustamist puhkesid Jerevanis leppega rahulolematute ulatuslikud rahutused. 

Pašinjan esines kaks korda otse-eetris ja tegi lisaks mitu postitust. Muu hulgas süüdistas ta Karabahhi alade loovutamises Armeenia endisi võime ja oligarhilisi režiime, taunides ühtlasi protestijaid.

"Riigistada kogu rüüstajate-oligarhide ning rikkur-ametnike vara. Ajal, mil suurem osa korrakaitsesüsteemist asus eesliinil, kogusid mõned jätised tagalas kokku kuritegelikud rüüstajate rühmad," kirjutas Pašinjan. 

Seejärel tegi ta veel ühe sissekande: "Minu naine ja poeg on praegu lahinguvalves. Aga miks rüüstajad on tagalas? Võib-olla ilmus vaenlane takistamatult just nende maha jäetud positsioonidele."