Nädalaid kestnud verised kokkupõrked Armeenia ja Aserbaidžaani vägede vahel on lõppenud. Armeenia väed on põhimõtteliselt kapituleerunud ja Venemaa rahuvalvajad sisenesid regiooni. 

Tegemist on ajaloolise momendiga, Lõuna-Kaukaasia poliitiline kaart on fundamentaalselt muutunud. 

Bruno Macaes, Portugali poliitik ja politoloog, leiab, et peamiseks kaotajaks selles konfliktis on Venemaa. Külmutatud konfliktid Venemaa piiride ääres on alati olnud nende huvides. Konfliktide lahendamisel oma territooriumil sõltuvad nad siis Venemaast, mis lõpuks piirab kohalike iseseisvust. Aserbaidžaan on praeguseks sellest taagast aga vabanenud. 

Oma vaate tõenduseks tõi Macaes välja, et just aserid olid need, kes kutsusid regiooni Venemaa rahuvalvajad. Need üksused peavad arvestama ka Türgi kohalolekuga, piirates nii veelgi Venemaa tegutsemisvabadust.

Samuti leiab Macaes, et Venemaal on juba 20 aastat olnud võimalus, et oma väed antud piirkonda saata. Selle asemel eelistasid nad hoida oma üksusi NATO piirnevas Gyumris, mitte kuskil isoleeritud kolkas.

Pole siis imestada, et mitu Venemaa välispoliitika eksperti peab viimast kokkulepet tõeliseks kaotuseks. Nad leiavad, et selle tulemusena väheneb Venemaa mõju Lõuna-Kaukaasias märkimisväärselt ning viimati oli see nii nõrk kaks sajandit tagasi.

Kokkuvõttes leiab Macaes, et Aserbaidžaan saavutas kõik oma strateegilised eesmärgid. Armeenia üksused peavad tagasi tõmbuma nii Karabahhist kui seda ümbritsevatest territooriumitest. Samuti jääb Aserbaidžaani sõjaväe kontrolli alla strateegiline Shusha linn.

Aserite edu tagajärjel on Armeenias tekkinud sisepoliitiline kriis.

Peaminister Nikol Phašinjani võim on kõikuma löönud, teatas New York Times, kuid tema võimalikul järglasel ei pruugi jääda muud võimalust, kui aktsepteerida uut poliitilist reaalsust Lõuna-Kaukaasias.