Bakuu pikendas armeenlastele Karabahhi naabrusest lahkumiseks antud aega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX / REUTERS

Aserbaidžaan nõustus pühapäeval pikendama armeenlastele Kälbäcäri (armeenia keeles Kharvatšari) piirkonnast lahkumiseks antud aega, milles lepiti kokku Mägi-Karabahhi lahingud lõpetanud relvarahus. Piirkond asub Mägi-Karabahhi ja Armeenia vahel, mille armeenlased olid hõivanud endale turvatsoonina.

"Aserbaidžaan nõustus pikendama Armeenia vägede ja ebaseaduslike armeenia asunike Kälbäcärist lahkumiseks antud tähtaega 25. novembrini," ütles president Ilham Alijevi välispoliitikanõunik Hikmet Hadžijev.

Nõuniku sõnul soostus Alijev lahkumisaega pikendama humanitaarkaalutlustest lähtudes. Algselt pidid armeenlased Kälbäcärist lahkuma pühapäeval.

"Armeenia asundused Kälbäcäris pole õiguspärased. Sinna asustatud inimestel pole seal omandiõigusi," ütles Hadžijev pressikonverentsil.

Enne 1990-ndate Karabahhi sõda oli Kälbäcäri piirkond asustatud pea eranditult aserbaidžaanlastega, kuid siis hõivas Armeenia selle ala koos Mägi-Karabahhiga ja aserbaidžaanlased põgenesid. 

Armeenia on Kälbäcäri viimastel aastakümnetel oma kontrolli all hoidnud ning Jerevan toetas ala asustamist armeenlastega.

Hajiyevi sõnul jäävad armeenlaste lahkumistähtajad Agdami piirkonnast 20. novembril ja Lacini piirkonnast 1. detsembril muutmatuks.

ERR: ajapikendus tekitab armeenlastes segadust

Aserbaidžaani lubatud ajapikendus on süvendanud segadust Mägi-Karabahhis, kus osa püüavad põgeneda, teised aga proovivad tavalisse elurütmi naasta, rääkis ERR-i korrespondent Anton Aleksejev kohapealt.

"Kõik põgenesid sõja eest: lapsed, naised, isegi paljud mehed. Mehed juba vaikselt naasevad. Aga nad ei tea, mis edasi saab," rääkis Martuni elanik Vitali ERR-ile.

Aleksejev oli koos operaator Kristjan Svirgsdeniga Martunis ka kuu aega tagasi, sattudes seal raketitule alla.

Kui enne sõda elas Martunis viis ja pool tuhat inimest, siis praegu on seal heal juhul paarsada.

Samas on varemete kõrval näha ka värskeid ehitusmaterjale. "Hakkame linna taastama, toome inimesed tagasi ja elame nagu varem," usub Martuni linnapea Edik Avanesjan.

Nii nagu varem enam aga elada ei saa. Martuni turvalisust tagavad nüüd Vene rahuvalvajad. Kui Venemaa poleks sekkunud, ootaks Martuni sama saatus, mis Gadruti ja Džebraili, kus ei ole enam ühtegi armeenlast, kuna need linnad on nüüd Azerbaidžaani kontrolli all.

"Me arvame, et see on hea, et nad tulid ja hakkavad meid kaitsma. Muidugi nad jõudsid hilja. Näete ju, mis siin on toimunud. Maju pole. Isegi meie kelder on hävitatud," räägib Vitali.

Armeenlased on Vene vägedele tänulikud

Sõja tagajärjed on näha ka Mägi-Karabahhi pealinnas Stepanakertis. Sõja üle-elanud on Vene rahuvalvajatele tänulikud.

"Ma olen siin sündinud. Ma olen 74-aastane. Minu isa on ka siin sündinud, samuti vanaisa. Kui venelasi siin praegu ei oleks, oleks kõik tapetud, maju samuti poleks," rääkis Stepanakerti elanik Murad.

Suureks probleemiks jääb transpordiühenduse taastamine Stepanakerti ja Armeenia vahel. Peamine tee läbi Šuši linna on azerbaidžaanlaste kontrolli all. Vene rahuvalvajate saabudes oleks pidanud see tee avanema, kuid ERR-i ajakirjanike eilne katse seda teed mööda Armeeniasse naasta luhtus. Vene seersanti sõnul, toimus veel reede õhtul seal tulevahetus.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: AFP-BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: