"Türgi jätkab Aserbaidžaani toetamist selle okupeeritud alade tagasi saamise protsessis," tsiteeris ministeeriumi avaldust agentuur Anadolu.

Türgi presidendi pressiesindaja Ibrahim Kalin ütles omalt poolt, et Ankara jätkab ka edaspidi Aserbaidžaani toetamist lahinguväljal ja läbirääkimiste laua taga.

"Mägi-Karabahh on nüüd vaba!" kirjutas Kalin Twitteris.

Türgi asepresident Fuat Oktay kirjutas suhtlusvõrgustikes: "Nüüdsest on Mägi-Karabahh Aserbaidžaan!"

"Teatame sellest veendunult ja ühel häälel. Kallis Aserbaidžaan, olgu sinu rõõm alati meie vaimustuseks!" märkis Oktay.

Pašinjan: Armeenia pidanuks tagastama aasta eest viis rajooni

Aasta eest oleks alternatiiviks sõjale võinud olla viie selge staatuseta Mägi-Karabahhi rajooni tagastamine, ütles teisipäeval Armeenia peaminister Nikol Pašinjan. 

"Kui me oleksime aasta eest nõustunud viie rajooni tagastamise valemiga, oleks olukord parem. Kuid kes Armeenias oleks sellist võimalust pooldanud? Ka mina oleksin olnud vastu," ütles Pašinjan Facebooki otseeetris.

"Sõja alternatiiviks oli viie selge staatuseta Mägi-Karabahhi rajooni tagastamine. Kuid me ei leppinud sellega sõja esimestel päevadel, arvates, et suudame olukorra enda kasuks pöörata. Soostusime sellega pärast seda, kui sai selgeks, et olukorda muuta ei ole võimalik," nentis Pašinjan. 

Armeenia peab oma väe Mägi-Karabahhist välja viima ning tagastama 20. novembriks Aserbaidžaanile Agdami ja Qazakhi rajooni. Veel enne, 15. novembriks, tuleb tagastada Kalbadžari rajoon ja 1. detsembriks Lacini rajoon, jättes omale vaid viie kilomeetri km laiuse Lacini koridori, mis tagab Mägi-Karabahhi ühenduse Armeeniaga ega puuduta Šuši linna. 

Türgi tervitas Aserbaidžaani edu Mägi-Karabahhi leppes

Türgi tervitas teisipäeval Aserbaidžaani vägede saavutatud "märkimisväärset edu", mis sai kinnitust Armeeniaga sõlmitud rahuleppes, millega lõpetati nädalaid kestnud verised kokkupõrked Mägi-Karabahhis.

Türgi oli kuus nädalat kestnud konfliktis armeenlastega asustatud separatistlikus piirkonnas Aserbaidžaani häälekas toetaja.

"Meie kallis Aserbaidžaan saavutas märkimisväärset edu nii rindel kui läbirääkimiste laua taga. Õnnitlen südamest selle õnnistatud edu puhul," kirjutas Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu Twitteris.

"Oleme oma Aserbaidžaani vendadega jätkuvalt üks rahvas ja üks süda," lisas ta.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan lausus teisipäeval, et kirjutas alla valusale kokkuleppele Aserbaidžaani ja Venemaaga, mis konflikti lõpetas.

Tema teatele järgnes kaos Armeenia pealinnas Jerevanis, kus vihased meeleavaldajad hõivasid parlamendi ning kogunesid valitsushoone ette leppele hukkamõistu avaldama.

Türgi eitab Prantsusmaa ja Venemaa väiteid palgasõdurite saatmise kohta Süüriast Mägi-Karabahhi Aserbaidžaani vägede toetuseks. Kuid viimased aastakümned on Türgi aidanud naftarikkal Aserbaidžaanil relvastuda ning müünud sinna hiljutistes lahingutes kasutusel olnud sõjaväedroone.

Kokkuleppe kohaselt saab Aserbaidžaan tagasi osa 1990. aastate sõjas kaotatud territooriumist, mis jäi separatistidele ja mille tulemusel hukkus üle 30 000 inimese.

"30 aastat tagasi kogetud valu saab täna otsa," märkis Türgi kaitseministeerium Twitteris.

"Meie kangelaslikud vennad näitasid oma jõudu lahinguväljal ja saavutasid vapralt võideldes võidu. Kehvad päevad on möödas. Täna on võidupäev," lisas ministeerium.

Jerevan: Mägi-Karabahhi ei tule Türgi rahuvalvajaid

Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi sõnad, et Mägi-Karabahhi tulevad rahu valvama Türgi sõdurid, ei vasta tegelikkusele, ütles teisipäeval Armeenia peaministri pressisekretär Mane Gevorkjan.

"Aserbaidžaani presidendi avaldus, et Mägi-Karabahhi rahuvalvemissioonis hakkavad osalema ka Türgi sõjaväelased, ei vasta tõele," ütles Gevorkjan uudisteportaalile Panarmenian.

Aserbaidžaani president Ilham Alijev ütles ennist, et Mägi-Karabahhi saadetakse Vene-Tügi ühine rahuvalvemissioon.

"Tuleb Vene-Tügi ühine rahuvalvemissioon. See on uus formaat," ütles Alijev videokonverentsil Vene presidendi Vladimir Putiniga.

Venemaa rahuvalvajad asusid Mägi-Karabahhi teele

Sajad Vene rahuvalvajad saadeti teisipäeval Mägi-Karabahhi pärast seda, kui Armeenia ja Aserbaidžaan jõudsid poolteist kuud kestnud lahingute järel rahukokkuleppeni.

Moskva vahendatud rahuni jõuti siis, kui Aserbaidžaan oli saavutanud Mägi-Karabahhi ja sellega piirneva puhvertsooni tagasivõitmisel silmapaistvat edu.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan, Aserbaidžaani president Ilham Alijev ja Venemaa president Vladimir Putin jõudsid kokkuleppele teisipäeva kõige varasematel tundidel.

Pašinjan nimetas seda kirjeldamatult raskeks otsuseks nii enda kui ka armeenia rahva jaoks, aga Alijev kõneles Armeenia sisulisest kapituleerumisest.

Lepe tekitas Bakuus juubelduse, aga Jerevanis tulid vihased inimesed tänavatele, et valitsus hukka mõista.

Vene meedia teatas hommikul kaitseministeeriumile viidates, et Karabahhi viiakse 1960 rahuvalvajat ja 90 soomukit. Hiljem kinnitas Venemaa kaitseministeerium, et kümme lennukit Il-76 on esimeste rahukaitsjatega juba teele asunud. Missiooni uuendatakse iga viie aasta järel.

Ehkki Alijev ütles, et ka Türgi kaasatakse rahuvalvemissiooni, ei viidata sellele kokkuleppes.

Armeenia kaitseministeeriumi pressiesindaja Šušan Stepanjan ütles hommikul kell kuus Twitteris, et olukord on rahulik ja lahingutegevus kogu rindejoone ulatuses on peatatud.

Kokku on pooled kinnitanud poolteist kuud kestnud vaenutegevuse jooksul rohkem kui 1400 inimese hukkumisest. Nende seas on kümneid tsiviilisikuid ning arvatakse, et tegelik hukkunute arv on oluliselt suurem.

Lõplik pööre saabus sõjas siis, kui Alijev teatas pühapäeval Mägi-Karabahhi suuruselt teise linna, aserbaidžaanide jaoks nii strateegiliselt kui ka sümboolselt olulise Šuša (armeenia Šuši) vallutamisest.

Šuša lõikab ära ka Mägi-Karabahhi pealinnast Stepanakertist Armeeniasse kulgeva tee.

Jerevanis tungis raevunud rahvahulk hommikul parlamendihoonesse ja nõudis Pašinjani tagasiastumist.

Moskva: Armeenias maandus neli Vene sõjaväe transpordilennukit

Neli Vene sõjaväe transpordilennukit Il-76, millel saabuvad ka Vene rahuvalvajad, maandusid teisipäeval Armeenias Vene sõjaväebaasi Erebuni lennuväljal, edastas Vene kaitseministeerium.

"Sõjaväe transpordilennukid toimetasid kohale rohkem kui 80 sõjaväelast, soomukid, soomusautod ja sidevahendid," öeldi teisipäeval ametkonnast.

Kokku teevad Vene transpordilennukid Armeeniasse 20 lendu.

Veel varem oli samasugune lennuk toimetanud sinna Vene rahuvalvejõudude juhatuse ohvitserid.

Teadupoolest siirdub Mägi-Karabahhi rahu valvama 1960 Vene sõjaväelast, 90 soomukit ja 380 sõidukit ja eritehnikavahendit.

Rahuvalvajate põhiosa moodustab Kesksõjaväeringkonna 15. üksiklaskurbrigaad.

Macron kutsub Mägi-Karabahhis kestvale poliitilisele lahendusele

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus teisipäeval üles kestliku poliitilise lahenduse saavutamisele Mägi-Karabahhi konfliktis.

Macron kutsus muu hulgas Aserbaidžaani liitlast Türgit lõpetama oma konfliktiga seotud provokatsioonid.

Prantsusmaa presidendi sõnul eeldab pikaajaline lahendus Armeenia huvide arvestamist. "Konflikti kestlik poliitiline lahendus lubab armeenia elanikkonnal turvaliselt Mägi-Karabahhi jääda ning võimaldab kümnetel tuhandetel oma kodudest pagenud inimestel naasta," vahendas Macroni kantselei tema sõnu.

Prantsusmaal on suur armeenlaste kogukond ning president Macron kinnitas, et Prantsusmaa seisab raskel ajal Armeenia kõrval.